Lääneliitlastel pole enam kui kaks ja pool aastat kestnud lahingute järel enam peaaegu midagi varudes, mida Ukrainale üle anda, ütles Briti relvajõudude minister.
Luke Pollard ütles enne üliolulisi sõjateemalisi kõnelusi ÜRO peakorteris New Yorgis, et keskenduda tuleb Lääne ja Ukraina relvatootmise suurendamisele osana pikemaajalisest strateegiast, mis tagab varustuse tarnimise, vahendab Times.
Pollard ütles Briti tööpartei konverentsi erakorralisel üritusel: „Ma arvan, et enamik lääneriike on andnud enamiku nende käsutusse kasutatavatest ressurssidest, nii et me näeme, et moodustuvad suuremad kaubandussuhted.”
Ehkki ta ei toonud täpsemalt välja, kui ammendunud on Ühendkuningriigi relvavarud, ütles ta: „Me ei pea mitte ainult oma varusid uuesti täitma, vaid vajame suuremaid varusid, et saata need Ukrainasse võitluse jätkamiseks.”
Ukraina kaitseallikad on varem öelnud, et kardavad, et Ühendkuningriigil pole enam midagi anda.
Pollard ütles, et oli täiesti õige tegu varustada Ukrainat võimalikult paljude relvadega, lisades: „Sellega oleme oma varud ammendanud.”
Kaitseminister John Healey andis mõista, et Ukrainas hakkavad ka sõdurid otsa saama, keda saata Läände väljaõppele. Ta ütles selle nädala algul Briti tööpartei konverentsil toimunud kõrvalüritusel, et ukrainlaste koolitamise „suurimaks piiranguks” on Ukraina-poolne personaliga varustamine väljaõppe saamiseks.
Kaitseministeerium usub, et Ukraina peab suutma sõlmida kiired lepingud Ühendkuningriigi kaitseettevõtetega ning saama Ukraina-sisese tootmise suurendamiseks vajalikku tuge.
Riigikontrolli sel kuul avaldatud aruanne leidis, et Briti sõjaväevarud on nii tühjad, et valitsus oli eelmise aasta keskel sunnitud Ukrainale annetusi kärpima. Kaitseministeerium vähendas järsult sõjavarustuse vedu Kiievisse 2023. aasta keskel, kuna abi andmise jätkamine oleks tähendanud „vastuvõetamatuid riske Ühendkuningriigi sõjalisele valmisolekule”.
Ajavahemikul 2021–2024 Suurbritannia varudest Ukrainasse saadetud materjalide koguväärtus on 171,5 miljonit naelsterlingit. Selle aja jooksul toimus aga järsk langus: aastatel 2022–2023 saadetud 130 miljonilt naelalt vaid 15,9 miljoni naelani aastatel 2023-24.
Briti varudest annetatud komplektide hulka kuulusid näiteks 14 Challenger 2 tanki, mille väärtuseks hinnati 17 miljonit naela, võrreldes 47 miljoni naelaga, kui need osteti aastatel 1998–2001.
Zelenski ütles teisipäeval ÜRO julgeolekunõukogus, et Venemaa ja Ukraina vahelist sõda ei saa rahustada üksnes kõnelustega ning Moskva tuleb rahule sundida.
Ta kohtub täna neljapäeval 26. septembril president Joe Bideniga, kus ta tutvustab oma „võiduplaani”, kuidas jõuda diplomaatilisele lahendusele sõjas, mis võib tema sõnul lõppeda varem, kui inimesed arvavad, kui tal on Lääne toetus. Zelenski soovib ka meeleheitlikult, et Ühendkuningriik ja USA muudaksid oma seisukohta kaugrelvade osas ja lubaksid Ukrainal neid tulistada sügavale Venemaa territooriumile.
Briti peaminister Keir Starmer lubas New Yorgis ÜRO peaassamblee ajal peetud kohtumisel Zelenskiga, et Suurbritannia toetab Ukrainat järgmistel „olulistel nädalatel ja kuudel”.
Briti peaminister ütles, et arutab Zelenskiga, „mida on veel vaja teha”, et aidata Ukrainat sõjalise väljaõppe ja võimetega.
Starmer ei eitanud varem, et Suurbritannia sunnib USA-d lubama Briti ja Prantsusmaa toodetud Storm Shadow rakettide kasutamist Venemaa territooriumi ründamiseks.
Ta ütles ITV-le: „Ma ei hakka üksikasjadesse laskuma.”
Peaminister lisas samas, et võtab Zelenski palveid „väga kuulda”.
Arusaadavalt peab Zelenski veenma Bidenit ja tema riikliku julgeoleku nõunikku Jake Sullivani, et nad peaksid lõdvendama piiranguid Ukrainale, et kasutada rakette Storm Shadow Venemaa ründamiseks.
Ühendkuningriigi ametnik ütles: „Kõik on ameeriklaste taga – Zelenski ja Biden pole ikka veel kohtunud.”
„Küsimus on selles, et nad peavad veenma Valget Maja, mitte ainult Bidenit, vaid Jake Sullivani ja teisi. Ilma ameeriklasteta ei saa me midagi teha,” sõnas ta.
