Ehitusfirma E. M. Pekkinen Oy on esitanud pankrotiavalduse, mis avaldati teisipäeval Lääne-Uusimaa kohtus.
Firma tegevjuht Tahvo Pekkinen kommenteeris Iltalehtile mõne sõnaga pankrotiavalduse esitamist.
Ma ei saa olukorda täpsemalt avalikustada ja sellega tegeleb pankrotihaldur, ütleb Pekkinen.
Iltalehti teatas varem, et ettevõtte tegevus jõudis eelmisel, 2023. aastal kahjumisse. Ettevõte jäi veidi üle 46 miljoni eurose käibe juures veidi üle miljoni euroga kahjumisse.
Kahjumit tootnud ehitusobjektidelt kanti kontserni emafirmale üle umbes 700 000 euro suurune kahjum.
Kontserni raamatupidamise aastaaruanne näitab, et eelmisel pidi kontsern saama oma pinnase ja kivimite puurimisele spetsialiseerunud tütarettevõttelt Fingeo Oy 1 437 51,97 eurot.
Muidugi näitavad need numbrid, neid saab vaadata, ütleb Pekkinen.
Pekkinen ütleb, et pankrotihaldur on advokaat Heikki Vesa büroost Asianajotoimisto Krogerus Oy.
Vesa sõnul esitas ehitusfirma E. M. Pekkinen Oy pankrotiavalduse veidi üle nädala tagasi.
Viimastel aastatel on ettevõttes töötanud ligikaudu 100 inimest. Pankrotihalduriks määratud Vesa sõnul on töötajad tavapäraselt koondatud.
Pankrotimenetluses on pankrotipesa kohustus hea tava nimel üles öelda kõik töölepingud, isegi kui see on jõhker.
Osa töötajaid on saanud korralduse aidata igapäevastes asjades.
Sellel on erinev inventar ja kaitse ning palju muud. Meil on tohutult palju infovajadusi, kuna tegemist on üsna suure ettevõttega, millega tuleb tutvuda, sõnab ta.
Vesa kirjeldab pankrotipesaga tegelemise esimesi samme kui jõhkrat lahkamist.
Vesa sõnul andis ettevõte pankrotiavalduse ise sisse ning ta pole enne avalduse esitamist olukorra hindamisega tegelenud.
Pankrot on alles väga varajases staadiumis ja pankroti põhjuste üle on vara spekuleerida. Alati, kui algab pankrot ja on sellise suurusega ettevõte, kus on 100 töötajat ja kümneid lõpetamata projekte, on see algusfaas väga väsitav, märgib ta.
Vesa sõnul liigub pankrotimenetlus vara üles kirjutamise ja võlgnike selgitamiseni umbes kahe kuu jooksul alates pankroti algusest. Selles etapis saab täpsemalt hinnata ka võimalikke pankrotti viinud põhjusi.
Mõeldes suurele pildile, ei ole olukord ehitussektoris just kõige lihtsam. Sellel võis oma osa olla, ütleb Vesa.
Fingeo Oy võlgade kohta ütleb Vesa, et pole jõudnud veel võlgadega lähemalt tutvuda, sest pankrot on alles alguses.
Üldises plaanis on nii, et kui ettevõttel on märkimisväärsed nõuded, mis ei laeku, ja suures kahjumis tütarettevõte, ei tee see olukorda sugugi lihtsamaks, ütleb Vesa.
Ettevõte on olnud seotud paljude silmapaistvate projektidega, näiteks Helsingi kesklinnas asuva Havis Amanda kuju ümbruse renoveerimisega. Vesa sõnul on pankrotivara puhul hakatud uurima, kas pooleli jäänud töid ja projekte saab jätkata ning kas ärile leitakse järglane.
Otsustava müügitegevusega alustasime kohe pärast pankroti algust, kuid selles vallas pole veel midagi teatada, lisab ta.
Pankrotihaldur selgitab välja, kas ettevõte suudab juba alanud lepinguid jätkata.
Praegu käime neid läbi ja neid oli tõesti märkimisväärne hulk. Ettevõte on olnud oma valdkonnas väljakujunenud ja lugupeetud tegija, selgitab Vesa.
Advokaadi sõnul on olukord ehitusvaldkonnas olnud kehv juba pikemat aega.
Ehitustööstus põrutas vastu seina poolteist aastat tagasi kevadel ja sellest ajast alates on ehitussektoris hakanud tekkima pankrotid.
Ehitustööstuse allakäigule on kaasa aidanud eluasemeturu külmumine, üldiste intressimäärade ja kulude tõus ning tarbijate varaline seis. Vesa sõnul on investorite juhitud elamuehitus praegu suures osas külmutatud, kuid taristuehitus toimub.
Iltalehti teatas juulis, et enim pankrotiavaldusi esitati juunis teenindusvaldkonnas. Kaubandussektoris esitas pankrotiavalduse 47 ettevõtet.
Võrreldes 20 aasta keskmisega on põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris pankrotiavalduste arv kasvanud tavapärasest enam kui poole võrra. Teenindussektoris on kasv peaaegu sama suur, ütles toona Soome statistikaameti peaaktuaar Tommi Veistämö.
Ehituses on pankrottide arv kasvanud kolmandiku võrra, tööstuses on see aga jäänud samaks, jätkas ta.
Märkimisväärsed ehitusvaldkonna operaatorid on esitanud pankrotiavalduse.
Üldiselt on valdkonnas olnud raske. Lehto kontserni tütarettevõtted, Jukkatalo, Puurakentajat Group, pankrotte on palju, räägib Vesa.
Nüüd on haldurid saanud ehitusest tegelemiseks palju pankrotipesasid, märgib ta.
Küsimusele, kas pankrotte hakkab vähemaks jääma vastas Vesa, et kui seda vaid teaks.
Räägin palju erinevate valdkondade operaatorite, rahastajate ja professionaalsete võlausaldajatega. Ja ma püüan meie tulevase töö jaoks selleks valmistuda, nendib Vesa.
Jah, ma isiklikult näen, et pankroti- ja saneerimisvaldkonnas tegevust ilmselt jätkub. Kuhu olukord areneb, on aga võimatu öelda, sõnab ta.
Vesa juhib tähelepanu, et paljud ettevõtted on viimase aasta jooksul esitanud pankrotiavalduse. Nende seas on olnud ettevõtteid, mis tegelevad tarbekaupade müügiga. Ta loetleb mitmeid ettevõtteid nagu Gigantti suletud kauplused, Plantageni ettevõtete ümberstruktureerimine ja XBil.
Intressitõusuga ei saanud inimesed ilmselt vanaviisi kulutada, resümeerib Vesa. Tema sõnul on ainult tööstussektor pääsenud suurematest pankrottidest.
