Iisraeli armeeülem andis oma sõduritele käsu valmistuda maapealseks sissetungiks Liibanoni, kuna Lähis-Ida liigub vältimatuna näiva laiema sõja suunas.

Herzi Halevi ütles Liibanonis maapealset pealetungi simuleeriva õppuse ajal sõduritele: „Me ründame terve päeva, et valmistada ette pinnast teie sisenemise võimaluseks, aga ka selleks, et jätkata Hezbollah’ ründamist.”

„Hezbollah laiendas täna oma tuleulatust. Täna hiljem saab see väga tugeva vastuse,” lisas ta.

Hezbollah teatas, et võttis hommikul sihikule Iisraeli spiooniagentuuri Mossad Tel Avivi äärelinnas – esimest korda tulistas ta välja ballistilise raketi peaaegu aasta kestnud piiriüleste kokkupõrgete jooksul, mille põhjustas Gaza sõda, vahendab Daily Mail.

Iisrael teatas vastuseks, et tabas 60 Hezbollah luurekeskust, nende hulgas sadu rühmituse sihtmärke, mida kogu Liibanonis tabati.

Liibanoni tervishoiuminister ütles, et kolmapäevastes rünnakutes hukkus 51 ja sai vigastada 223 inimest, sealhulgas mägistel aladel väljaspool Hezbollah’ traditsioonilisi tugipunkte.

Samal ajal töötavad USA ja Prantsusmaa meeleheitlikult relvarahu ettepanekute kallal, et lahendada Liibanonis teravnevad lahingud, väidavad kolm Iisraeli allikat, kes lisasid, et seni pole märkimisväärset edu saavutatud.

Üks ametnikest ütles, et Ameerika ettepanek hõlmab vaherahu sõlmimist põhjas, et võimaldada diplomaatilist lahendust.

See toimub ajal, kui Liibanoni lõksus olevad britid on väitnud, et nad ei saa lahkuda, isegi kui peaminister Keir Starmer kutsus Ühendkuningriigi elanikke eile eelseisva maasõja kartuses riigist põgenema.

Suurbritannia kaitseministeerium koostab situatsiooniplaane Ühendkuningriigi kodanike meeleheitlikuks evakueerimiseks Liibanonist ning piirkonda toimetatakse 700-meheline kuningliku merejalaväe komando, mereväelased ja lahinguinsenerid.

Sellised plaanid hõlmaksid ka Küprosel juba paiknevaid sõjalaevu ja RAF-i reaktiivlennukeid, mille ülesandeks on päästemissiooni hõlbustamine, kusjuures tuhanded britid on endiselt riigis kinni.

Kuid mitmed britid teatasid viimastel päevadel sotsiaalmeedias, et nad või nende pereliikmed ei ole Briti konsulaadilt vastust saanud, kuna Iisraeli jätkuvate õhurünnakute tõttu tühistati Beirutist väljuvad lennud.

„Kuidas ma peaksin lahkuma, kui iga lend tühistatakse,” küsis Stuart Brookes.

Samal ajal ütles Amanda Bonner, et tema tütar ja kaks last on Liibanonis lõksus, kuna noorimal, vaid kuuekuusel lapsel pole passi ja perekond ei saa Briti saatkonnalt vastust.

Iisraeli ööpäevaringsetes rünnakutes on alates esmaspäeva hommikust hukkunud juba vähemalt 560 inimest ja saanud haavata üle 1800 inimese.

Pered on Lõuna-Liibanonist põgenenud, kogunedes Beirutisse ja rannikuäärsesse Sidoni linna, magades varjupaikadeks muudetud koolides, samuti autodes, parkides ja mere ääres.

Briti kaitseministeeriumi päästemissiooni mudel, mida sõjaväeringkondades tuntakse kui „Operation Meteoric”, võis näha eriüksuslasi, kes maanduvad Liibanonis mere ääres koos Ühendkuningriigi kodanikega, keda eskorditi sõjaväelaevadele.

Dessantväelased juhivad päästeprojekti, samas kui Ühendkuningriigi Küprosel asuvast õhuväebaasist lendavad õhujõudude RAF lennukid tagavad „pealmise katte”.

Kuningliku mereväe laevad RFA Mounts Bay ja HMS Duncan on olnud Vahemere idaosas, et toetada liitlasi kogu suve ning nende ülesandeks on ka evakueerimispüüdluste toetamine.

Kuninglikel õhujõududel on valmisolekus õhusõidukid ja transpordihelikopterid, et vajadusel tuge pakkuda, ning välisministeerium teatas, et piirijõudude ja FCDO ametnikud on valmis väeosi toetama.

Kui sõjast räsitud riigist väljuvad marsruudid, näiteks rahvusvahelised lennukoridorid,suletakse, on operatsioon „roheline”.

See väljavaade tundub üha tõenäolisem pärast seda, kui kommertslennufirmad, sealhulgas British Airways tühistasid juba piirkonda suunduvad ja sealt väljuvad lennud, kuna peaminister andis hoiatuse.

Teised riigid, sealhulgas Egiptus alustasid esmaspäeval Liibanoni ja tagasisõidu piiramist.

Briti vanematega palestiinlane Maher Ali, kes on elanud Londonis 19 aastat, rääkis telekanalile Sky, et külastas perekonda Liibanonis, kui Iisraeli rünnakud algasid.

Ta ütles, et ta oli näinud vaeva, et saada tagasilend Ühendkuningriiki, kus tema tütred Londonis elavad.

„Ma sõidan, sest ma pean, kuid kogu mu pere on endiselt seal lõunas, nii et see on väga kurb ja väga… me ei saa tegelikult midagi teha,” sõnas ta.

Suurbritannia kaitseminister John Healey ütles eile õhtul: „Viimaste tundide ja päevade sündmused on näidanud, kui muutlik see olukord on, mistõttu on meie sõnum selge – Briti kodanikud peaksid nüüd lahkuma.”

„Kutsume jätkuvalt kõiki osapooli konfliktist tagasi astuma, et vältida edasisi traagilisi inimkaotusi. Valitsus tagab, et kõik ettevalmistused on tehtud, et toetada Briti kodanikke, kui olukord peaks halvenema,” sõnas minister.

Briti välisministeerium kordas teisipäeva hilisõhtul tehtud avalduses hoiatusi Liibanonist „viivitamatult” lahkuda, soovitades jätkuvalt mitte reisida Liibanoni, „kuna olukord halveneb jätkuvalt kiiresti”, millel on „laastavad tagajärjed”.

Tuhanded Liibanoni kodanikud on põgenenud juba üle piiri Süüriasse pärast seda, kui Iisraeli pommitamine esmaspäeval tõsiselt algas, ütles tänase kolmapäeva 25. septembri hommikul ÜRO pagulasagentuuri ametnik.

UNHCR-ina tuntud agentuuri Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika pressiesindaja Rula Amin ütles, et pered „saabuvad busside ja autodega, aga reisivad ka jalgsi”.

„Rahvahulgad inimesi, kellest paljud on naised, väikelapsed ja isegi imikud, ootavad endiselt sisenemist,” ütles ta. „Paljud peavad oma järjekorda oodates öö õues veetma.”

Amin ütles, et UNHCRi meeskonnad koos Süüria Punase Poolkuuga andsid vett, madratseid, tekke ja toitu. Ta märkis, et meeskond on „näinud ka inimesi, sealhulgas lapsi, kes kannatasid hiljutiste Liibanoni rünnakute tagajärjel.”

Liibanoni tervishoiuministri Firass Abiadi sõnul jätkas Iisrael täna hommikul oma peaaegu ööpäevaringsete rünnakute kampaaniat Hezbollah’ sihtmärkide pihta Lõuna- ja Ida-Liibanonis, milles on alates esmaspäevast hukkunud 569 ja haavatud üle 1800 inimese.

Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant ütles, et rünnakud nõrgendasid Hezbollah’d ja need jätkuvad.

„Hezbollah on saanud mitu lööki oma juhtkonnale, võitlejatele ja võitlusvahenditele. Need on kõik tõsised löögid,” ütles ta Iisraeli sõduritele.

Nüüd aga kardetakse, et Iisraeli relvajõud IDF võib alustada relvastatud sissetungi üle piiri, püüdes luua „puhvertsooni”, sundides Hezbollah’ võitlejaid piirist kaugemale.

Iisrael teatas eelmisel nädalal, et põhjapoolsete alade kindlustamine, et ümberasustatud iisraellased saaksid oma kodudesse naasta, sai selle sõjategevuse ametlikuks eesmärgiks, kuid sõjaväe pressiesindaja kontradmiral Daniel Hagari on keeldunud käimasoleva operatsiooni ajakava andmast.

Reichmani ülikooli Iisraeli rahvusvahelise terrorismivastase võitluse instituudi vanemteadur ja endine IDF-i kolonel Miri Eisen ütles, et võidakse anda korraldus piiratud maapealsele sissetungile tagamaks, et Hezbollah ei saaks korraldada midagi sarnast Hamasi 7. oktoobri rünnakuga.

„Ma arvan, et maapealne sissetung on võimalik, sest lõpuks peame Hezbollah väed (piirist eemale) viima,” ütles ta.

Litani jõe suudmeala, mida sageli kasutatakse teoreetilise puhvertsooni illustreerimiseks töötlemata markerina, on piirist ligi 30 kilomeetri kaugusel, kuid mõnes kohas jääb Iisraeli kontrollitavast territooriumist paari kilomeetri kaugusele.

Iisraeli 2006. aasta sõjas Liibanoniga lahingukogemusega Iisraeli eriüksuslaste sõdur Moshiko Giat ütles väljaandele Telegraph, et ta usub, et selline puhvertsoon oleks umbes 10–20 kilomeetrit sügav.

Kuid isegi selline piiratud operatsioon kujutaks endast suurt sõjalist ettevõtmist – ja sellega kaasnevad märkimisväärsed riskid.

Varasemates konfliktides kasutatud strateegia põhjal hõlmaks selline operatsioon tõenäoliselt mitut IDF-i diviisi ning hinnangute kohaselt oleks ala puhastamiseks ja selge puhvertsooni loomiseks vaja umbes 10 000–30 000 sõdurit.

Hezbollah’ võitlusjõud, mille suurus on Iisraeli ja USA erinevate hinnangute järgi 25 000–50 000, on oma taktikat lihvinud aastakümnete pikkuse konflikti kaudu – sealhulgas eduka vastupanuga Iisraeli vägedele 2006. aasta sõja ajal, milles Giat võitles.

Hezbollah’l on lai valik tanki- ja õhutõrjesüsteeme, kümneid tanke ja soomusmasinaid ning selle sõdurid on osavad sissisõjas, tunnevad maastikku põhjalikult ja naudivad tugevalt kindlustatud positsioonide eelist.

Cardiffi ülikoolis töötav Liibanoni Hezbollah’ uurija Amal Saad ütles grupi kohta: „See on äärmiselt võimekas – ja ma ütleksin, et tõhusam kui Iisrael -, kui rääkida maasõjast, maa-alusest pealetungist ja me oleme näinud seda ajalooliselt, eriti 2006. aastal,” ütles ta.

Iisraeli kaitse- ja julgeolekufoorumi asutaja, endine IDF-i brigaadikindral Amir Avivi rõhutas Telegraphile, et selline operatsioon oleks enam kui juhitav, vihjates, et Litani jõest lõuna pool asuva piirkonna Hezbollah’st puhastamiseks kulub paar nädalat.

„Liibanon ei ole nii tihedalt asustatud kui Gaza ning Lõuna-Liibanoni linnad ja külad on üsna tühjad. See ei saa olema nii keeruline kui see, mida nägime Gazas,” sõnas ta.

„Ma arvan, et see võib võtta paar nädalat, sest see saab olema väga-väga intensiivne. Ja ka Liibanonis avaldatakse Hezbollah’le tohutut survet, et see lõpetaks… Ma eeldan, et sõda ei kesta kaua,” lisas ta.

Kuid Hezbollah’ juht Hassan Nasrallah ütles eelmisel nädalal, et maapealne sissetung muudab Lõuna-Liibanoni Iisraeli võitlejate jaoks surmalõksuks, lisades, et tema väed võivad samal ajal võidelda Iisraeli vägedega Lõuna-Liibanonis ja tulistada rakette Põhja-Iisraeli suunas.

Selle stsenaariumi korral tunnevad Iisraeli väejuhid, et neil pole muud valikut, kui alustada täielikku sissetungi Liibanoni.

Sel põhjusel ütles International Crisis Groupi mõttekoda esmaspäeval avaldatud aruandes, et Iisraeli-Hezbollah konflikti praegune olukord kujutab endast tõsist ohtu.

„Võib läheneda hetk, mil Hezbollah otsustab, et ainult massiline vastus võib takistada Iisraeli korraldamast rohkem rünnakuid, mis seda veelgi kahjustavad,” ütles ta.

„Samuti võib see otsustada, et ta peab tugevalt tagasi suruma seni, kuni ta usub, et suudab siiski toime tulla tõsise kättemaksuga, mis blokeerib rühma juhtimisvõimet,” märkis ta.

Iisraeli täiemahuline sissetung Liibanoni, mille käigus massilised pommitamiskampaaniad vabastavad IDF-i vägedele tee Beirutisse sisenemiseks, laastaks kahtlemata Liibanoni tsiviilelanikkonda ja infrastruktuuri ning tooks peaaegu kindlasti kaasa märkimisväärseid inimohvreid mõlemal poolel.

Viimane kord 1982. aastal, kui Iisraeli väed rajasid teed läbi Liibanoni ja piirasid Beirutit, et tõrjuda Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) – hukkus umbes 15 000–20 000 inimest, kellest paljud olid tsiviilisikud.

ÜRO agentuuride hinnangul sunniks Iisraeli ja Hezbollah’ vaheline „kontrollimatu konflikt” täna ümber asuma kuni miljon inimest – peaaegu viiendik Liibanoni elanikkonnast – ning riik sõltub juba praegu nappidest toidu- ja kütusevarudest.

Selline konflikt võib kaasa tõmmata ka Hezbollah’ peatoetaja ja piirkondliku võimu Iraani, mille tagajärgedele ei tasu mõeldagi.