Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans märgib, et olukord Ukraina lahinguväljal on jätkuvalt keeruline, mistõttu ta ei oota, et sõda lõppeb käesoleval 2024. või järgmisel aastal. Intervjuus telekanalile LRT räägib ta Venemaa territooriumi ründamisest ja NATO idatiiva kaitsmisest.
Holland ei keela Ukrainal kasutada relvi, mida ta pakub Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Miks teised riigid sama ei tee? Ja miks võttis nii kaua aega, et langetada otsus rünnata Venemaad kõigi olemasolevate relvadega ilma piiranguteta?
Meie seisukoht on algusest peale olnud väga selge – Ukraina peab täitma rahvusvahelist õigust ja rahvusvaheline õigus ütleb, et riigil on õigus enesekaitsele. See on ka ÜRO põhikirjas. Rahvusvaheline õigus ei piirdu Venemaa piiril ja õigus enesekaitsele ei peatu Venemaa piiril ega 100 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. See kehtib kõikjal. See tähendab, et Ukrainal on lubatud tabada sõjalisi sihtmärke Venemaa sees või peatada näiteks rakette Venemaa territooriumi kohal.
Muidugi on igal riigil omad kaalutlused. Miks nad ei luba Ukrainal seda teha? Seda on raske kokku võtta ja te peaksite igalt riigilt eraldi küsima, millised on nende kaalutlused.
Hollandlased on juba hävitajad F-16 Ukrainasse tarninud. Kuidas neil praegu läheb?
Ma ei saa operatiivseid üksikasju jagada ja seda mitte sellepärast, et ma ei tahaks Leedu avalikkust sellest teavitada, vaid sellepärast, et me ei taha Venemaad teavitada. Teame, et Venemaa jälgib väga tähelepanelikult, mis toimub F-16 ümber, nende tarnimise ja toimimise ümber. Seega ei jaga ma Ukraina ja Ukraina pilootide turvalisuse tõttu operatsioonide üksikasju. Me ei taha muuta Venemaad targemaks kui nad juba on.
Teie riik on üks suurimaid Ukraina toetajaid ja Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil on võiduplaan. Kui tuttav te sellega olete?
Üldiselt tean härra Zelenski diplomaatilisi jõupingutusi. Kohtusin temaga paar korda isiklikult. Esimesel nädalavahetusel kaitseministrina käisime koos välisministrist kolleegiga Kiievis ja Odessas. Ja loomulikult teavitas meid ka president Zelenski oma praegustest diplomaatilistest ja sõjalistest jõupingutustest, kuid mitte võiduplaani konkreetsetest üksikasjadest. Ma arvan ka, et see on veel pooleli. Aga loomulikult, kui on õige aeg, oleme sellesse arutelusse väga kaasatud.
Kas usute, et sõda võib lõppeda sel aastal?
Ma ei usu, et sõda sel aastal lõppeb. Samuti ei näe ma, et see järgmisel aastal lõppeks. Muidugi peaksime Ukrainat sõjaliselt toetama nii palju kui võimalik, kuid peame olema ka realistlikud. Olukord lahinguväljal on väga raske. See tähendab, et me peame tegema rohkem, kuid me ei tohiks ka ootusi liiga kõrgele tõsta, sest nagu ma mõnikord ütlen, arvati kõigepealt, et Venemaa sissetung on sprint ja siis muutus see maratoniks. Tegelikult on see 42-kilomeetrine sprint ja me peame jätkama Ukraina toetamist ja tegema kõvasti tööd, et neid aidata. Kuid me peame seda tegema ka pikemas perspektiivis. Peame tagama, et Hollandi elanikkond ja teised eurooplased on valmis Ukrainat pikemas perspektiivis toetama. Seetõttu ei tohiks me tekitada valesid ootusi, sest siis võivad inimesed pettuda.
Kui võimas on praegune Venemaa teie arvates?
Ma arvan, et nad on võimsad. Muidugi näeme seda lahinguväljal, et nad suudavad seda sõda jätkata ja väga intensiivselt pikka aega sõdida. Kui vaadata prognoose selle ümber, mida nad seal suudavad toota, siis sõjatööstus suudab palju toota. Samuti, kui vaadata inimeste arvu, keda nad suudavad mobiliseerida, on need arvud väga suured. Venemaa mängib tõesti numbrimängu ja Ukrainal on selle vastu väga raske seista. Seega peaksime Venemaa ohtu väga tõsiselt võtma.
Venemaa on tuumariik ja nad võitlevad ka hübriidsõjaga. Muidugi kogeb Leedu seda igapäevaselt, aga ka Holland ja teised Euroopa riigid näevad seda. Ohud, mis meid Venemaa poolt ähvardavad, on mitmesugused ja selleks, et end selle eest kaitsta ja ka Venemaa edasise agressiooni eest heidutada, tuleb teha palju investeeringuid.
Kuivõrd Saksamaa roll Leedus muutub koos brigaadiga, siis kas kavatsete saata Leetu rohkem sõdureid?
Teeme plaane. Muidugi teame, et Saksamaa plaanib nüüd alalist brigaadi paigutamist, ja teeme ka plaane, et näha, kuidas saaksime seda veelgi täiendada. Meie kohalolek jääb ilmselt rohkem rotatsioonipõhiseks. Oleme siin Leedus olnud juba pikka aega ja meie pühendumus on kindel. Planeerime ka pärast 2026. aastat, mil praegune mandaat lõpeb. Meie kohalolek on tõenäoliselt paindlikum kui Saksamaal, kuid teeme väga tihedat koostööd, et tagada rohkem võimalusi sellele, mida Saksamaa juba teeb.
Teil on ka F-35 hävitajad. Kas me näeme neid meie taevast kaitsmas?
Jah. Osaleme NATO õhuturbemissioonil, mis asub Eestis. F-35-d ei kata mitte ainult Eestit, vaid kogu idatiiba, sealhulgas Leedut. Oleme sellele väga pühendunud. Samuti tarnime droone Rumeeniasse, mis nüüd katavad Rumeeniat ja Musta merd. Samuti uurime, kuidas saaksime territooriumi veelgi laiendada, et hõlmata näiteks Balti riike.
Viimasel ajal oleme näinud rohkem Vene droone sisenemas NATO õhuruumi Poolas, Rumeenias ja nüüd ka Lätis. Kas NATO reaktsioon on teie arvates selles suhtes liiga aeglane?
Ma arvan, et meie reaktsioon peaks olema selge ja kiire, sest kui meie reaktsioon on ebaselge, võib Venemaa näha seda nõrkuse märgina. Meil on võimekus oma õhuruumi kaitsta, seega peaks meie sõnum Venemaale olema selge ja meie õhuruumi rikkumine peaks olema vastuvõetamatu. See on ohtlik ka seetõttu, et tõsisema intsidendi korral on oht eskaleerumiseks.
Loomulikult vastutavad liikmesriigid ennekõike oma õhuruumi kaitsmise eest, kuid kui nad vajavad NATO-lt rohkem toetust, allianss peaks suutma seda tuge pakkuda. Niisiis, me peame kiiresti tegutsema, peame tegema otsused selle kohta, kuidas saaksime selle ohuga silmitsi seisvate NATO riikide õhutõrjet veelgi tugevdada, et Venemaa näeks, et siin pole nõrkust. Ja see heidutab neid loodetavasti edasistest sissetungidest ja ähvardustest.
Paar kuud tagasi külastas Leedut Hollandi kaitseväe juhataja. Ta ütles toona, et peame olema valmis selleks, mida me ei oska oodata. Kas me oleme selleks valmis?
Me ei ole veel täielikult valmis. Kui vaadata NATO plaane meie kohalolekuks, siis tuleks teha rohkem investeeringuid. Aga meil on selleks aega. Teame, et Venemaa kulutab praegu Ukrainas palju ressursse. Kuid me teame ka, et nad plaanivad edasist agressiooni järgmise kolme kuni viie kuni kümne aasta jooksul. Ja me peame tagama, et investeerime kohe ja tegutseme kiiresti, et tagada kaitse ja heidutus, kui see on vajalik. Kui me tahame, et see heidutus oleks paigas näiteks 3–5 aasta pärast, tähendab see, et me peame tegutsema kohe ja me peame kohe investeerima.
Hollandi valitsus on juba teatanud, et suurendab oma kaitsekulutusi ning investeerib tankidesse, hävitajatesse ja laevadesse. Eelarve peaks ulatuma 24 miljardi euroni. Kas see võiks olla tulevikus veelgi suurem?
Oleme pühendunud 2 protsendi normile. Meie, uus valitsus oleme öelnud, et see on miinimum. See tähendab, et kui meie majandus kasvab, siis loomulikult kasvab ka sõjaväe eelarve. Kuid praegu kogeme ka seda, et meil on mõnikord raskusi raha efektiivse kulutamisega, sest Hollandis napib ruumi ja inimesi. Samuti võtab teatud süsteemi või seadme ostmisel selle tarnimine kaua aega. Seega on praegusel hetkel meie suurim väljakutse tagada, et meie raha kulutatakse tõhusalt ja võib-olla pikemas perspektiivis on seda rohkem vaja. Kuid praeguse eelarvega on meil piisavalt, et astuda edasine samm oma sõjaväe tugevdamisel.
