Isegi väike kogus lagritsat või salmiaaki võib põhjustada nn lagritsa sündroomi, mille puhul vererõhk tõuseb ja kaaliumisisaldus veres langeb madalale. Halvimal juhul võib sündroom põhjustada isegi eluohtliku südame rütmihäire.

Üht dramaatilist juhtumit kirjeldatakse mais ilmunud meditsiiniajakirjas Duodecim. Patsiendil diagnoositi ventrikulaarne fibrillatsioon ehk eluohtlik arütmia, mis seiskas südame. Ta elustati edukalt defibrillaatori abil.

Selgus, et patsiendil oli raske hüpokaleemia ehk madal kaaliumisisaldus veres. See on ohtlik seisund, mis võib põhjustada rütmihäireid.

Selle põhjuseid uurides selgus, et patsient oli umbes kord nädalas söönud 1-2 väikest lagritsabatooni. Madala kaaliumisisalduse põhjuseks selgus nähtus, mida nimetatakse lagritsa sündroomiks, kus see sündroom võib põhjustada vererõhu tõusu ja kaaliumisisalduse languse veres. Halvimal juhul võib sündroom viia isegi eluohtliku seisundini.

Lagritsa sündroomi puudutava Duodecimi artikli üks autoritest on Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS töötav sisehaiguste arst Laura Ollila.

Tema sõnul on artiklis kirjeldatud lagritsa sündroomi eluohtlik vorm üsna haruldane.

Seevastu lagritsast põhjustatud leebemad sümptomid pole tema sõnul „üldse haruldased”, vahendab Helsingin Sanomat.

Lagritsa sündroom võib avalduda ka peavalu või vererõhu kõikumisena.

Lihtsustatult on lagritsa sündroom ahelreaktsioon, mille käigus lagritsa koostisaine glütsürritsiin mõjutab stressihormooni kortisooli ainevahetust.

Selle hormonaalse toime tulemusena väheneb kaaliumi sisaldus veres, vererõhk tõuseb ja vedelik koguneb organismi.

Lagritsa sündroomi ei pruugi te ise üldse märgata.

Ollila sõnul kahtlustatakse seda sageli olukordades, kus inimene jälgib vererõhku ja märkab, et see mõnikord tõuseb ja siis jälle langeb.

Teine tüüpiline olukord on vere kaaliumisisalduse kõikumine normaalse ja languse vahel.

Lagritsasündroomi saamiseks ei pea olema suur lagritsa või salmiaagi tarbija.

Suured ja korduvad glütsürritsiini kogused suurendavad küll sündroomi riski, kuid aine suhtes tundlike inimeste organism võib reageerida juba väga väikestele kogustele.

„Siin on ka see asi, et mõju võib olla hämmastavalt pikk, isegi nädalaid, kui juhtute olema tundlik lagritsa mõjude suhtes,” ütleb Ollila.

Kõrget vererõhku võib seega seletada näiteks eelmisel nädalal söödud lagritsapalaga.

Seejuures pole sündroomi vallandamise jaoks alati vaja eraldi lagritsa või salmiaagi tooteid, vaid sümptomeid võib põhjustada iga lagritsat sisaldav toode, näiteks lagritsajäätis.

Glütsürritsiini allika paljastamine nõuab mõnikord arstilt täpseid küsimusi.

„Kas sa sööte komme, mille sisemus on must? Aga köhapastillid või lagritsamaitselised kõrvetiste ravimid või lagritsajuurega teejoogid?”

Sündroomi ravi on põhimõtteliselt lihtne: olukord normaliseerub, kui vältida glütsürritsiini sisaldavaid tooteid.

Kas nüüd juletakse üldse enam süüa lagritsat või salmiaaki?

„See on hea küsimus. Ma ise enam ei söö,” räägib Ollila.

Tema sõnul peaksid vähemalt kõrge vererõhu all kannatajad vältima lagritsatooteid. Teised peaksid vähemalt sellise sündroomi olemasolust teadlikud olema.

„Näiteks kui teid vaevavad peavalud, võiks olla hea mõte mõelda, kas lagritsatoodete kasutamise ja peavalu vahel on ajaline seos,” sõnab arst.

Sündroomi võimalust tuleks meeles pidada ka juhul, kui vererõhumõõtja näitab ootamatult kõrgeid numbreid.

„Tasub meelde jätta, et see ei pruugi olla nii, et ma täna lagritsat sõin, võib juhtuda, et sõin seda eelmisel või isegi üle-eelmisel nädalal,” viitab Ollila.

Lagrits ja salmiaak on pikka aega kuulunud nende toiduainete hulka, mida rasedatele ei soovitata. Põhjus on just kahju, mida glütsürritsiin võib emale või lapsele põhjustada.