Euroopa Komisjon soovib tugevdada rahatähtede ja müntide positsiooni euroalal, mis puudutab ka Soomet, sest üha enam poode ja teenuseid aktsepteerivad ainult kaardimakseid.

Komisjoni ettepanekus peavad liikmesriigid tagama, et euro rahatähed ja mündid on endiselt aktsepteeritavad maksevahendid riikides, kus euro on kasutusel. Sularahast võib keelduda vaid erandjuhtudel, näiteks kui kupüür on tasumisele kuuluva summaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, vahendab Iltalehti.

Komisjoni eesmärk on tagada, et euroalal oleks tulevikus piisavalt sularaha. Lisaks on eesmärgiks võtta makseks kasutusele digitaalne euro.

Soome Panga rahajuhtimise ekspert Jenni Liikanen ei usu, et Soomes tuleb täielik sularahasund, kuid sunnimeetmed võivad olla võimalikud ja need puudutavad kõiki eurosid kasutavaid liikmesriike.

Liikaneni sõnul selguvad komisjoni ettepaneku üksikasjad liikmesriikide vahelistel läbirääkimistel. Soomet esindab rahandusministeerium. Liikanen ei tea, et läbirääkimistele oleks seatud lõplikku piiri.

Asjast esimesena teatanud Yle loos võtab rahandusministeeriumi läbirääkimistega tegelev ametnik Kari Kemppainen kokku, et ministeerium toetab sularaharegulatsiooni ettepanekut, kuid ei toeta ettepaneku praeguse sõnastuse rangemat varianti.

Soomes on praegu valitud kokkuleppeline vabadus, mis tähendab, et operaatorid saavad ise valida kasutatavad makseviisid, kui klienti on sellest piisavalt aegsasti teavitatud.

Sularaha kasutamist soodustaval direktiivil oleks nii positiivne kui ka negatiivne mõju.

Tarbijad peaks olema maksmisel võrdselt koheldud. Teatud ühiskonnagruppe ei saa eristada nende käsutuses olevate makseviiside alusel, ütleb Liikanen.

Teisalt võiks Liikaseni hinnangul direktiiv kehtida näiteks ettevõtetele, kes on sularahas maksmisest täielikult loobunud. Sel juhul tuleks sularaha varu ümber korraldada ja see toob kaasa lisakulutusi.

Sularahamaksete vastuvõtmine ja töötlemine on ju ettevõtete jaoks enamasti suhteliselt kallim, mistõttu on vähem selliseid maksetehinguid, sõnab Liikanen.

Ta näeb, et sularaha kasutamise laienemine lisab makseteenuse varustuskindlust ja tagab maksed häireolukordades.

Seni on Soome Pank arvestanud, et vähemalt igapäevaeluks vajalike teenuste eest peaks saama tasuda sularahas. See hõlmab muu hulgas toitu, ravimeid ja kütust. Komisjoni direktiivi ettepanekus on sularahakohustus veelgi ulatuslikum.

Soome Pank on arvestanud, et kui EL-i regulatsioon viibib, võib tekkida vajadus võtta Soomes kasutusele riiklikud regulatiivsed meetmed.

Soomel oleks hea eelnevalt läbi mõelda, kas peame midagi ette võtma, et sularahateenused ei väheneks nii kaugele, et nende taastamine oleks liiga keeruline.

Varustuskindluse seisukohast on vaja rakendada meetmeid.

Kui sularaha ei oleks Soomes laialdaselt kättesaadav, ei saaks sularahavõrku uuesti luua siis, kui seda vaja on, ütleb Liikanen.

Direktiiv kohustab liikmesriike teostama järelevalvet sularaha laekumiste realiseerimise ja sularaha kättesaadavuse üle. Liikanen ei soovi praegu seisukohta võtta, kuidas saaks sellist asja Soomes jälgida ja milline asutus järelevalve eest vastutaks.

Soome Panga kevadise tarbijauuringu järgi kasutab ligikaudu seitse protsenti tarbijatest igapäevaste tehingute eest tasumiseks eelkõige sularaha. Ligikaudu kolm protsenti vastanutest kasutab maksmiseks võrdselt sularaha ja maksekaarte. Ligi 40 protsenti vastanutest peab sularaha jätkuvalt  oluliseks maksevahendiks.

Euroopa Keskpanga 2022. aastal avaldatud raporti kohaselt aktsepteerib üle 90 protsendi Soome kauplustest ja teenustest sularahamakseid.

Liikanen arvab, et peagi avaldatavad uued andmed enam sama protsendini ei küüni. Ta on märganud, et näiteks kohvikud ja mõned avalikud teenused on hakanud üha enam eelistama ainult kaardimakseid.