Tänavu 28. septembril möödub täpselt 30 aastat parvlaeva Estonia hukust. Ka kolme aastakümne pärast ilmub laeva kohta aeg-ajalt uut infot.

Seekord on see vöörirambi käsipuu, mille Eesti teadlased juulis merepõhjast üles tõstsid, teatab Rootsi ajaleht Expressen.

See on see osa laevast, mis leiti vöörivisiirist kõige kaugemal lääne pool ja see on kahtlemata pärit Eestist, ütleb Expressenile eestlasest teadlane Tauri Roosipuu Norra Julgeolekujuurdlusametist (OJK).

Laeva uppumise ametlikuks põhjuseks on teatatud eraldunud ülestõstetav laeva nina ehk vöörivisiir, mis rebis endaga kaasa laeva autokaldtee ehk rambi. Expresseni teatel tehti juulis tehtud avastus allveeroboti abil 485 meetrit lääne pool kohast, kust varem leiti laeva vöörivisiir.

Kõnealune laevaosa on pikka aega olnud vandenõuteooriate objektiks, mille kohaselt põhjustas laeva uppumise vöörivisiiri sabotaaž.

Roosipuu sõnul kinnitab nüüd tehtud avastus, et tegu polnud sabotaažiga.

Praeguse hinnangu kohaselt ei hävinud reeling välise sabotaaži tagajärjel. Samuti kinnitab leid, et ramp oli avatud, kuna see [reeling] ei saanud rambi suletud olekus laevalt maha kukkuda. Reelingud on tavaliselt paigutatud laeva sisemusse, räägib Roosipuu.

Laeva pardal viibinud ja Eesti parimaks peetud triatleet Ain-Alar Juhanson on aga teisel arvamusel. Uppumise ajal 18-aastane sportlane rääkis Iltalehtile, et tema nähtu järgi oli autoramp laeva uppumise ajal suletud.

Kui laev pärast visiiri ärakukkumist keeras, vajus auto kaldtee oma raskuse all kinni. Seetõttu jõudsime esimeselt korruselt viiendale korrusele, rääkis Juhanson.

Uurimise raporti järgi oli aga kaldtee kogu aeg avatud, kuid väljas olles ronisime mööda kaldteed üles. Kaldtee polnud siis veel päris lahti, lisas ta.

Juhanson ütles, et tema arvates ei olnud uppunud laev algusest peale merekõlbulik.

Paari aasta eest Eesti ja Rootsi võimude alustatud uue uurimiste kohta avaldatud vahearuanne nõustub Juhansoni hinnanguga.