Soome ja Eesti kaaluvad praktilisi plaane, kuidas Soome laht Venemaale täielikult sulgeda.
Nii ütles Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo intervjuus väljaandele Helsingin Sanomat.
Merekaitse on see koht, kus Soome ja Eesti koostöö veelgi tiheneb ja ehk saame välja käia konkreetsemad plaanid, kuidas vajadusel selle sõna otseses mõttes vaenlase tegevus Läänemerel täielikult keelata, ütles Merilo.
Ta ei kommenteerinud, kas plaanid selleks on juba olemas.
Eesti ja Soome suhtlusstiilid Venemaa suhtes on ikka erinevad, arvab ajakirja Suomen Sotilas endine peatoimetaja Jaakko Puuperä.
Eestlased kipuvad üsna palju rääkima, ütleb Puuperä, kes on praegu kaitsetööstuse väljaande Nordic Defense Review peatoimetaja.
Tehniliselt on Soome lahe sulgemine „loomulikult võimalik”. Geograafiliselt võttes kanaliseerib kitsas ja saari täis ning suhteliselt madal Soome laht juba iseenesest liiklust, mineerimisest rääkimata.
Ja tegelikult ilma mineerimiseta, ohuga, et raketirelvastus mõjutab pinnapealset varustust ja allveelaevadevastane sõda allveelaevu. Ainuüksi see muudab liikumise väga keeruliseks, sõnab ta.
Soome lahe tavapärane toimimine on aga kooskõlas Soome majanduslike huvidega ja läänemaailmas valitseva tasuta laevanduse põhimõttega. Soome kaks olulisemat sadamat, Helsingi ja Hamina-Kotka sadam asuvad mõlemad Porkkalanniemi ja Naissaare vahelise kuru idaküljel.
Soome lahe kinni mineerimine ja seal mõne tankeri uputamine on raskesti teostatavad küsimused, märgib ta.
Kui peaksime sattuma pikalevenivasse sõtta, kus Soome laht tuleks sulgeda, tuleks liiklus viia üle Põhjamere poole. See ei juhtu ühe sõrmenipsuga, vaid see oleks koletu infrastruktuuriprojekt. Selles mõttes oleksid majanduse arendamisega seotud investeeringud, näiteks olemasolevate raudteeühenduste arendamise ühine läbimõtlemine, näiteks Haaparantast Atlandini [Norra] Narvikini, julgeolekupoliitika küsimus.
Lisaks finantshuvidele piiravad tegevust ka keskkonnaohud.
Kes tahab hakata naftatankereid sellesse kraavi uputama? See asi oleks kohutav, sõnab ta.
Muidugi, sama on ka miinisõjas. Tänapäeval on eesmärgiks võtta kasutusele järjest intelligentsemad miinid, ärkavad miinid, mille puhul on miinide arv väiksem ja nende hilisem puhastamine lihtsam.
Isegi traditsioonilised kontaktmiinid on endiselt tõhus meresõja vahend. Ainuüksi teadmine nende olemasolust piirab mereliiklust. Neid tuleb aga laiali levitada, mis on omaette probleem.
Põhimõtteliselt on Soome lahe kaitsmise vahendid mingil määral sajandeid vanad: mineerimine ja suurtükkidega kindlustamine.
Praktikas on sõjapidamine „pea täielikult” muutunud alates Teisest maailmasõjast või ajast, kui „lukuks olid Suomenlinna-sugused kindlused, kust lasti merele välja kuule”, ütleb Puuperä.
Tänapäeval ei pea relvasüsteemid kohapeal olema, vaid nende mõju on võrgustunud ja globaalne. Soome ja Rootsi NATO liikmelisusega on olukord ka selles mõttes „täiesti erinev”.
Mis juhtuks Soome lahes, kui selle Venemaale sulgemist tõsisemalt kaalutakse?
Puuperä sõnul tähendaks see järkjärgulist valmisoleku tõusu ja kasvavat jõudemonstratsiooni.
See toimuks suurejooneliste miinitõrjeõppuste ja suuremahuliste sõjaõppuste läbiviimisel, mille käigus tulistatakse laevatõrjerakettidega mereväe sihtmärke ja pannakse liikuma rannakaitsesüsteemid. Oleksin üllatunud, kui ameeriklasi ja britte ja muidugi rootslasi kiirkorras õppusele ei kutsutaks. Rootslastel on kohe oma huvi. Kindlasti sõidaksid nad sel hetkel väga hea meelega Ahvenamaa vetes, ütleb Puuperä ja tuletab meelde, et Ahvenamaa positsioon tekitab probleemi ka Soome lahe kaitse seisukohalt.
Järgmine samm oleks laevade kontroll, kui asi läheb tõesti karmiks, sõnab ta.
Lisaks traditsioonilisele sõjapidamisele võiks kasutada ka muid vahendeid, näiteks elektroonilist sõda.
Üheks Soome lahe sulgemisega seotud meetodiks võiks olla teatamine, et GPS-süsteem on kasutusest väljas ning meresõiduohutusele viidates nõutakse, et sõita tohib vaid lootsi saatel. Tallinkil on mereliiklust tore jälgida, kuigi see on kõvasti vähenenud. Eriti keskosas on palju liikumist. Kui Põhjalas on pimedad sügised ja talved, kui pimedal Soome lahel navigatsioonisüsteem mõne tormiga kokku kukub, võib olla üllatus üsna suur, märgib ta.
Sõnum on selline, et tõrjega saab laevaliikluse igal ajal peatada, lisab ta.
