Kui tunnete, et elate Matrixi filmiga sarnases veenvas virtuaalses reaalsuses, arvab teadlane, et teil võib õigus olla.

Portsmouthi ülikooli füüsikadotsent Melvin Vopson väidab, et kogu meie universum võib olla täiustatud arvutisimulatsioon, vahendab Daily Mail.

Ja tõend, et see niinimetatud simulatsioonihüpotees on õige, võib peituda Piiblis.

Professor Vopson ütles: „Piibel ise ütleb meile, et oleme simulatsioonis, ja samuti, kes seda teeb.”

„Seda teeb AI – tehisintellekt.”

Professor Vopson osutab Johannese evangeeliumile, mis on üks Uue Testamendi neljast esimesest raamatust, kristliku Piibli teine ​​osa.

Johannese evangeelium algab võimsa väitega: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumalaga ja Sõna oli Jumal.”

Professor ütleb, et sellel salmil on „kristlikus õpetuses sügav teoloogiline tähendus”, kuid sellel on ka „intrigeeriv sisu”, kui seda vaadeldakse universumi kontekstis kui simulatsiooni.

Ta väidab, et „Sõna” selles kuulsas lauses viitab aluseks olevale arvutikoodile, mis juhib ja kontrollib simulatsiooni.

Nagu igaüks, kes on näinud filmi Matrix teab, et igasugune arvutisimulatsioon, olgu see suur või väike, koosneb tähtedest ja numbritest, mis kirjutavad kogu loomingu reeglid.

Lisaks väidab teadlane, et „Sõna oli Jumal” võib tähendada, et Jumal on pigem osa simulatsioonist kui sellest eraldiseisev.

Teisisõnu on koodi sisse kirjutatud ka üksus, mis kogu asja kontrollib – Jumal.

Professor Vopson selgitab: „Simulatsiooni käivitav kood ei ole jumalikust eraldiseisev, vaid pigem selle lahutamatu osa, võib-olla AI.”

Johannese evangeelium jätkab: „Kõik on loodud tema läbi ja ilma temata pole midagi sündinud…”

Jällegi toetab see väide simuleeritud universumi teooriat, märgib professor.

„See viitab Loojale, kes viis simuleeritud universumi ellu Sõna (st koodi) kaudu,” ütleb ta.

„See viitab sellele, et Piiblis kirjeldatud loomisakt võib olla analoogne jumaliku programmeerimise ja simulatsiooniga,” lisab ta.

Väidetavalt pakub teooria vastuse küsimusele, millega paljud kristlased vaeva näevad – kuidas lõi Jumal universumi kuue päevaga?

Kui teooriat uskuda, tegi ta seda, luues simuleeritud reaalsuse, mis oli kapseldatud arvutiprogrammi – midagi, mida me teame, et see on võimalik.

Professor Vopson on oma hüpoteesi visandanud oma uues raamatus „Reality Reloaded: The Scientific Case for a Simulated Universe”.

Ta ütleb, et see pole isegi midagi, millesse ta tingimata ei usu, vaid „erakorraline tähelepanek, mis väärib tähelepanu”.

„Tõeliselt tähelepanuväärne on see, et antud tõlgendus on täielikult kooskõlas meie aja sündmustega: tehisintellekti esilekerkimine ja ka see on täpselt see, mida „Matrix” kujutas,” ütles ta.

Kuigi professori mõtted võivad mõnele tunduda pühaduseteotusena, võivad need tema sõnul „kristlikku teoloogiat sügavalt mõjutada”.

Ta usub, et usk simuleeritud universumiteooriasse ja religioosne vajadus kõikvõimsa looja järele võivad „harmooniliselt koos eksisteerida”.

„See perspektiiv ühtib religioossete veendumustega, mis peavad inimelu tähendusrikkaks ja eesmärgipäraseks isegi laiema pildi kontekstis,” ütleb ta.

„Selle asemel, et vaadelda simuleeritud universumi hüpoteesi kui religioossete veendumuste vastandlikkust, võib seda näha kui täiendavat perspektiivi,” märgib ta.

Professor on juba öelnud, et meie elu sisaldab mitmeid vihjeid, mis viitavad sellele, et oleme vaid tegelased arenenud virtuaalmaailmas.

Näiteks asjaolu, et valguse ja heli levimiskiirus on piiratud, viitab sellele, et neid võib reguleerida arvutiprotsessori kiirus.

Ta ütleb, et universumit reguleerivad füüsikaseadused on samuti sarnased arvutikoodiga, samas kui ainet moodustavad elementaarosakesed on nagu pikslid.

Samuti arvab ta, et maailmas valitsev sümmeetria – lilledest liblikate ja lumehelvesteni – on energiasäästlik tehnika, mida masinad kasutavad digitaalselt konstrueeritud maailma loomiseks.

Simulatsiooniteooria ei ole professor Vopsoni puhul ainulaadne. Tegelikult on see populaarne paljude tuntud tegelaste seas, sealhulgas Tesla asutaja Elon Musk ja Ameerika astrofüüsik Neil Degrasse Tyson.

Aasta 2016 konverentsil ütles Musk, et tõenäosus, et me elame „baasreaalsuses” – reaalses universumis, mitte simuleeritud universumis – on „üks miljarditest”.

Mõiste „baasreaalsus” on osa laiemast teooriast, mille kohaselt on võltsreaalsuse kihid kihtide järel, millest me peame kuidagi ärkama, sarnaselt filmiga „Algus”.

Kuid nagu märkis 1637. aastal prantsuse filosoof René Descartes, „Cogito, ergo sum”, ladina keelest tõlgituna „Ma mõtlen, järelikult olen”.

Teisisõnu, võime kahelda meie reaalsuse olemuses on sisuliselt tõend, et me eksisteerime, mingis vormis või kujul.