August oli Soomes elektrituru mõõtmisajaloo odavaim kuu, kui elektri hinda võrrelda tarbijahinnaindeksiga, ütleb energia katusorganisatsiooni Energiateollisuus energiaturu juht Pekka Salomaa.
Mis seda põhjustas?
Pakkumist on olnud palju ja tarbimine on olnud suhteliselt madal. Turumajanduses on see üsna lihtne, toores mäng. Kodumaine toodang on üsna hea. Muidugi on Loviisas erinevad üksused olnud kordamööda hoolduses, aga seda pole tunda olnud, sest suvi on olnud päikesepaisteline, räägib Salomaa.
Tänu tuuleelektri tootlikkusele on börsielekter jäänud miinusesse. Salomaa sõnul pole see puudutanud ainult Soomet, vaid ka Rootsit, kust on Soome tulnud veelgi odavamat elektrit, vahendab Iltalehti.
Samal ajal on olnud katki Soomest Eestisse viiv Estlink 2 kaabel, mistõttu pole Soome saanud normaalselt naaberriiki elektrit edastada. Kaabel peaks taas kasutusele tulema septembris.
Ehk siis meil on olnud rekordmadal hind, Eestis on see olnud päris kallis, sõnab ta.
Septembris on stabiilsel tarbimisel põhinevad elektri turuhinnaootused umbes neli senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta.
Salomaa sõnul saab praeguse seisuga oktoobris elektri hulgiturul hinnakaitset sama või isegi veidi soodsama hinnaga kui septembris.
Viimase kvartali, oktoobri-detsembri turuhinnaootused on keskmiselt 5–6 senti kilovatt-tunni kohta.
Tuleva, 2025. aasta jaanuari-märtsi hinnaootused on 7 senti, koos käibemaksuga veidi alla 10 sendi.
Eksperdi sõnul võib suuri hinnakõikumisi igal juhul oodata, kuigi turuolukord tundub suhteliselt stabiilne.
Tõenäoliselt peab olema näiteks tugev pakaseperiood, et oleks pikemaajalisi kõrvalekaldeid. Kuid üldiselt eeldatakse, et hinnad kõiguvad, sõnab ta.
Ja milline näeb välja rahvusvaheline välis- ja julgeolekupoliitiline olukord? Kas on ootamatuid pöördeid, mis võivad põhjustada elektrihinna hüppeid?
Salomaa juhib tähelepanu sellele, et Soome ja teised Põhjamaad on fossiilkütuste mõjust üsna palju eemaldunud.
Meie jaoks on olukord veidi rahulikum kui Kesk-Euroopas, kus maagaas on endiselt väga oluline, märgib ta.
Salomaa hinnangul on EL-i riikide maagaasivarud praegu varasemaga võrreldes väga heal tasemel.
Elektrilepingute puhul kehtivad Salomaa sõnul samad juhised: leping tuleks valida enda rahalise seisu järgi.
Salomaa sõnul tuleks börsielektri kaalumisel mõelda sellele, kas rahaliselt saab ühes kuus hakkama mitmekordse elektriarvega ning kas oma kodus on võimalik elektritarbimist soodsamateks tundideks ajastada või on võimalik muul viisil elektrit säästa.
Aga kui teie enda rahaasjad on sellises olukorras, näiteks noor pere ja eluasemelaenu intressid ja tagasimaksed ning majapidamises mänguruum puudub, siis soovitan tõesti fikseeritud hinnaga tähtajalist lepingut, sõnab ta.
Kui lisaraha pole, aga elektritarbimist saab ajastada odavamatele tundidele, võib nn hübriidleping olla Salomaa sõnul hea variant. Salomaa usub, et ajastamisega saab keskmist elektriarve hinda vähendada.
Elektriettevõtted peavad olema valmis riskiks, et kliendid väldivad oma elektritarbimist kallimatel tundidel. Salomaa sõnul on erinevus kallite ja odavate tunnihindade vahel kasvanud.
Sel põhjusel on kasvanud ettevõtete müügimarginaal tulevikuturu hindade ja elektri lepinguliste jaehindade vahel. Elektrimüüjad peavad küsima lisamarginaali, kuna on oht, et kliendid kasutavad elektrit nö valel ajal.
