Viimaste päevade uudiste põhjal näib Venemaa president Vladimir Putin liikuvat võidult võidule. Putin külastas Mongooliat ja eiras Rahvusvahelise Kriminaalkohtu väljastatud vahistamismäärust.

Arktika Nõukogu alustas taas ühiseid kohtumisi Venemaaga, sest „kliimamuutus on suurem oht ​​kui agressioonisõda”, vahendab Iltalehti.

Putin esines neljapäeval Vladivostokis Venemaa korraldataval majandusfoorumil kümnete riikide esindajatele.

Lääs on püüdnud Putinist teha globaalset heidikut, kuid geopoliitika pusletükid liiguvad Venemaa jaoks uutesse, paljutõotavatesse kohtadesse.

Enne Putini reisi ärgitasid Ukraina ja mitmed Lääne inimõigusorganisatsioonid Mongooliat Putinit vahistama kohe, kui ta riiki saabub.

Selle asemel rulliti Putini ette punane vaip.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas enne reisi ajakirjanikele, et Moskval „pole muret”, et Mongoolia võimud Putini arreteerivad. Peskovi sõnul valmistati „kõik visiidi aspektid hoolikalt ette”.

Peskov ei hoidnud pärast külaskäiku oma rõõmu tagasi:

„Ülemaailmne enamus näitab Venemaa vastu suurt huvi. Ja oleme ise ka huvitatud.”

Helsingi ülikooli maailmapoliitika professori Teivo Teivaineni sõnul ei oodanud peaaegu keegi, et Putin vahistatakse Mongoolias, hoolimata sellest, et nagu kõigil Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikidel, on ka Mongoolial kohustus täita Putinit puudutava vahistamismääruse sätteid.

Teivaineni sõnul pole Putini visiit Hiina ja Venemaa vahel asuvasse Mongooliasse, mis on mõlemast tugevalt sõltuv, „kohutavalt suur asi”.

Suurem asi on see, kui Putin osaleb novembris Brasiilias G20 kohtumisel, märgib ta.

Eelmisel aastal pidi Putin vahele jätma BRICS-i tippkohtumise Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuna selle valitsus ei andnud piisavaid tagatisi, et Putinit ei arreteerita.

Mongoolia seadis aga kahtluse alla Rooma statuudist tulenevate kohustuste täitmise, millele ta alla kirjutas. Teivaineni sõnul peegeldab see aja vaimu, milleks on rahvusvaheliste lepingute järgimata jätmine.

Ma ise nimetan nähtust julgeolekupoliitika lepingute painduvuseks. Soome teeb sama ja siis on põhjused tavaliselt Venemaaga seonduvalt julgeolekupoliitilised. Mongoolia puhul võivad need olla näiteks kaubanduspoliitilised.

Mongoolia põhjendas oma otsust energiasõltuvusega Venemaast ja riigi neutraalsusega.

Ka Poola ekspert Ivan Kłyszcz Eestis asuvast uurimisinstituudist ICDS ei pea Mongoolia lahendust üllatavaks.

Ma näen seda pigem Putini rahvusvaheliste normide lammutamise projekti jätkuna, mis sai alguse enam kui 10 aastat tagasi rünnakust Ukraina vastu, ütles Kłyszcz väljaandele Moscow Times.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist domineeris maailmas korraks unipolaarne Ameerika ajastu. Praegu toimub üleminek uuele mitmepolaarsele maailmale, kus on mitu jõu- ja majanduskeskust.

Venemaa ja Hiina räägivad oma propagandas multipolaarse ja pluralistliku maailmakorra poolt. Üks selle peamisi ilminguid on BRICS-i liit.

BRICS asutati 2009. aastal vastujõuna lääneriikide majanduslikule ja poliitilisele üleolekule. Lisaks Venemaale kuulusid sellesse algselt Hiina, Brasiilia, India ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Allianss kasvab ja liituda soovijaid on kuni nelikümmend riiki, neist viimane on NATO riik Türgi. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles eelmisel nädalal, et riik plaanib samaaegselt arendada suhteid nii ida kui ka läänega.

Teivaineni sõnul on multipolaarne maailmakord tugevalt seotud lääneriikide juhitud maailmakorra vastase kriitikaga. Tavaliselt tuuakse sellega seoses välja lääneriikide topeltstandardid.

On olemas rahvusvahelised normid, mida Lääs ise alati ei järgi. Venemaa agressioonisõda mõistetakse hukka valjuhäälselt, kuid teised ründesõjad mõistetakse hukka palju vastumeelsemalt.

Teivaineni sõnul tähendab maailmakorra pluralism Lääne hegemooniale väljakutseid esitavatele osapooltele seda, et Teise maailmasõja järgsed inimõiguste lepingud, deklaratsioonid ja ÜRO mängureeglid tuleks ümber mõelda ja uuesti luua.

Kuid keegi ei tea, milliseid reegleid järgitakse multipolaarse maailmakorra puhul.