Ukraina president Volodõmõr Zelenski kavatseb esitada USA presidendile Joe Bidenile plaani sõja võitmiseks.
Zelenski rääkis oma kavatsustest pressikonverentsil. Teemat kajastas teiste seas Ukraina riiklik uudisteagentuur Ukrinform.
Võiduplaan on neljapunktiline. Zelenski sõnul viib Ukraina praegu ellu plaani esimest punkti, milleks on maapealne rünnak Kurski oblastile.
Ukraina president keeldus võiduplaani üksikasju avaldamast, kuid ütles, et plaani teine osa käsitleb „Ukraina strateegilist positsiooni maailma julgeolekuarhitektuuris”.
Zelenski sõnul on kolmas osa „efektiivne pakett”, millega sundida Venemaad diplomaatiliste vahenditega sõda lõpetama. Neljas osa on rahaline.
Zelenski sõnul sõltub plaani edu sellest, kas USA annab Ukrainale vahendid plaani elluviimiseks. Ukraina president kavatseb plaani järgmisel kuul Bidenile ning presidendikandidaatidele Kamala Harrisele ja Donald Trumpile tutvustada.
Soome väljaande Iltalehti sõjanduseksperdi Emil Kastehelmi sõnul on võiduplaani raske kommenteerida, sest selle detailid pole avalikud isegi Ukraina liitlastele.
Samuti on ebaselge, millised eelmise, suvel esitletud kümnepunktilise rahuplaani punktid on endiselt jõus.
Lisaks rõhutatakse plaanis USA suurt rolli, mistõttu tundub plaan olevat väga sõltuv nii USA praeguse kui ka tulevase presidendi sümpaatiast. Nii et muutujaid on piisavalt, hindab Kastehelmi.
Pressikonverentsil märkis Ukraina president, et „Kurski operatsioon” on seotud ka järgmise rahutippkohtumisega, mida Ukraina plaanib korraldada.
Kas Kurski operatsioon on seotud teise rahutippkohtumisega? Jah, sest Kurski operatsioon on üks Ukraina võiduplaani punkte, ütles Zelenski.
Ukraina on varem öelnud, et plaanib korraldada järjekordse rahutippkohtumise ühes globaalse lõuna riigis. Ukraina plaanib seekord kohtumisele kutsuda ka Venemaa.
Kastehelmi hinnangul on Kurski maarünnak kahtlemata osa plaanist, kuid seni pole selle saavutused nii märkimisväärsed, et sõja üldpilt oleks sisuliselt muutunud.
Alad, mille Ukraina on seni enda valdusse saanud, on enamasti väikesed külad ja suurim vallutatud linn Sudža on vaid umbes 5000 elanikuga asustuskeskus. Sõjategevus on juba mitu päeva suures osas seisnud.
Võib juhtuda, et operatsiooniga jätkatakse, kuid saavutused peaksid olema praegusest oluliselt suuremad, et Kurski hõivamine võiks üldist strateegilist olukorda suures plaanis muuta, hindab sõjaväeekspert.
Kastehelmi sõnul on Zelenski võiduplaanis märgiline, et selle lõpptulemusena ei paista Ukraina kõigi piirkondade vabastamine Vene okupatsiooni alt.
Muidugi võib juhtuda, et see on veel eelmisest, mõne kuu tagusest plaanist sees. Kui Ukraina ei taotle enam 1991. aasta piire, on see märkimisväärne pööre minevikku. Ainuüksi olemasoleva info põhjal seda aga kindlalt väita ei saa, hindab Kastehelmi.
