Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas Aafrikas leviva ahvirõugeviiruse ülemaailmseks tervise hädaolukorraks.

Täna kogunes erakorraline komisjon ja andis mulle teada, et tema arvates on olukord rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord. Olen selle nõuande vastu võtnud, ütles WHO direktor Tedros Adhanom Ghebreyesus kolmapäeval pressikonverentsil.

Aafrika Liidu haiguste ennetamise ja tõrje keskus kuulutas juba päev varem välja ahvirõugete viiruse tõttu kogu kontinendi hõlmava eriolukorra.

Viirust on esinenud ka väljaspool Aafrikat. Viimati 2022. aastal põhjustasid viirusinfektsioonid laialdase epideemia, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Toona põhjustas epideemia Lääne-Aafrikast leitud viirus, mis põhjustab haiguse kergemat vormi.

Möödunud aasta mais hoiatasid USA tervishoiuametnikud, et Kongos levib viiruse surmavam versioon. Vähemalt sel ajal ei olnud kõnealuse alatüübi nakatumisi väljaspool Aafrikat leitud.

Ahvirõuged on rõugetega sarnanev viirus, mida esineb sageli Kesk- ja Lääne-Aafrikas. Viirus ei kandu ühelt inimeselt teisele kergesti, kuid Soome terviseameti andmetel levib see eelkõige loomade kaudu, vahendab Iltalehti.

Ahvirõugete esimesteks sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, lümfisõlmede turse, seljavalu, lihasvalu ja väsimus.

Nakatumist on põhjust kahtlustada, kui lisaks esmastele sümptomitele esineb nahal üldistatud või lokaliseeritud punetav, vistrikutaoline või villiline lööve.

Viiruse peiteaeg on umbes 6–13 päeva, kuid terviseameti andmetel võib aeg varieeruda 5–21 päeva vahel.

Ahvirõugete vastu on olemas vaktsiin. Soomes vaktsineeritakse need, kes on viirusega kokku puutunud ja riskigruppi kuuluvad.