Kolm Kremlile ja Venemaa kaitseministeeriumile lähedalseisvat inimest, kes palusid anonüümsust rääkisid, et armee ei saa piisavalt uusi sõdureid, et pidada sammu rindekaotustega, mis on suurimad alates 2022. aasta veebruari sissetungi algusest. Piirkondlikud ametnikud jätavad keskmiselt enam kui kolmandiku oma värbamiskvootidest täitmata, ütles olukorraga kursis olev inimene.

Kahe inimese sõnul võib olukord sundida Venemaad kaaluma uut mobilisatsiooni. Ametnikud võivad esitada selle rotatsioonimeetmena rindevägedele puhkuse andmiseks, ütles üks inimestest, samas kui teine ​​ütles, et mobilisatsioon võidakse läbi viia juba selle aasta lõpus, vahendab Bloomberg.

Ukraina sõjaline sissetung Venemaa lääneosas Kurski oblastis, mis kohtas vähe vastupanu, rõhutas väljakutseid, mis seisavad Kremli ees sõjas, mis kestab juba kolmandat aastat. Ukraina väed kontrollivad praegu 1000 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja ründeoperatsioonid jätkuvad, ütles Ukraina armeeülem esmaspäeva hilisõhtul president Volodõmõr Zelenskile.

„Venemaa tõi teistele sõja ja nüüd tuleb see koju,” ütles Zelenski hiljem ukrainlastele peetud videopöördumises. „Meie operatsioonid on puhtalt Ukraina julgeolekuküsimus, et vabastada piirilähedased alad Vene vägede käest.”

Kuna sissetung toimub juba kaheksandat päeva, kasutavad Vene väed õhulööke, suurtükiväge ja tanke, et tõrjuda Ukraina vägede katseid sügavamale Kurski oblastisse „läbi murda”, teatas Vene kaitseministeerium teisipäeval sotsiaalmeedia Telegrami kanalis.

Venemaa suutmatus Ukraina rünnakut seni tõrjuda ja kontrolli oma piiri üle taastada on paljastanud kaitsereservide puudumise. Moskval on Ida- ja Lõuna-Ukrainas rindel sadu tuhandeid sõdureid, kus on üha rohkem inimohvreid ja lahingud on suures osas ummikseisus.

President Vladimir Putin andis 2022. aasta septembris korralduse 300 000 reservväelase mobiliseerimiseks, põhjustades venelaste seas toimuva sõja pärast suurenenud ärevuse ja koguni miljoni inimese lahkumise riigist. Soovides vältida selle kogemuse kordumist, on Kreml keskendunud patriotismile ja sularaha pakkumistele, et püüda kindlustada iga kuu 30 000 uut sõdurit, mida ta vajab ridade täiendamiseks.

See sunnib Kremlit tõstma järsult föderaal- ja piirkondlike võimude makseid, et veenda rohkem inimesi armeega liituma. Surve kvootide täitmiseks on nii tugev, et jõukad piirkonnad meelitavad vaesemate piirkondade inimesi nendega lepinguid sõlmima, et saada suuremaid boonuseid.

Olukorraga kursis oleva inimese sõnul muudavad Venemaa kaotuste ulatus ja ebapiisav asendustase üha keerulisemaks praeguse Ukraina edusammude aeglase mahasurumise strateegia jätkamise. Kiievi ja teiste linnade hõivamise üle enam ei arutata, sest Venemaal pole sõdureid, ütles inimene.

Venemaa võimud suruvad rahalised stiimulid äärmustesse, kuna värbamine väheneb. Moskva linnapea Sergei Sobjanin lubas juulis maksta sõjaväelepinguid sõlmivatele vabatahtlikele 1,9 miljonit rubla (22 000 dollarit), lisaks 600 000 rubla, mida linnavalitsus juba igakuiste osamaksetena maksab lisaks kaitseministeeriumi pakutavatele palkadele ja lisatasudele.

Kokku teenisid linnapea sõnul värvatud esimesel aastal ellujäämise eeldusel 5,2 miljonit rubla, mis on ligikaudu kolm korda suurem kui eelmise, 2023. aasta pealinna keskmine aastapalk.

Kiiresti järgnes Peterburi, Putini kodulinn ja Venemaa suuruselt teine ​​linn, pakkudes uutele värvatutele 1,6 miljonit rubla.

Putin andis valitsusele ka korralduse kahekordistada uutele sõduritele makstavat föderaalset lisatasu kuni aasta lõpuni 400 000 rublani, ning kutsus piirkondlikke võime tasuma samaväärselt. Venemaa keskmine kuupalk oli maikuus veidi alla 86 500.

Mõned piirkonnad taotlevad valitsuselt toetusi, et aidata neil Putini palvet täita, sest nad ei saa kohapeal raha koguda, ütles olukorrast teadlik ametnik.

Sõjaväe nõudlus tööjõu järele on juba õhutanud kiirenevat palgavõistlust ettevõtetega, kuna tööjõupuudus süveneb Venemaa ülekuumenevas majanduses. See surve kasvab, kuna boonuste maksmine hoogustub, et püüda meelitada järjest rohkem mehi registreeruma.

Putin vajab järgmise 12 kuu jooksul umbes 500 000 inimest, et korvata kurnatust ja roteerida oma Ukrainasse saadetud sõdureid, ütles Bloomberg Economicsi Venemaa majandusteadlane Alex Isakov. „Venemaa praegune värbamisstrateegia, mis põhineb vabatahtlikele turust kõrgema palga maksmisel, on selle saavutamiseks ebapiisav. Selle asemel suunab valitsus tõenäoliselt oma fookuse ajateenijatele.”

Kreml ei ütle, kui palju Vene sõdureid on sõjas hukkunud või haavatud. Lääne hinnangul ulatub venelaste hukkunute arv kokku lausa 500 000 inimeseni. Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas 3. augustil, et viimased kolm kuud on olnud Venemaale ohvrite poolest kõige kulukamad alates sõja algusest, ulatudes mais keskmiselt 1262 inimeseni päevas.

Päevane hukkunute määr püsib tõenäoliselt üle 1000 kogu augustikuu, kuna Venemaa jätkab pealetungioperatsioone Ukraina laial rindel, teatas ministeerium.

Venemaa on plaaninud laiendada oma relvajõude praeguselt 1,15 miljonilt 1,5 miljonini. Eelmine kaitseminister Sergei Šoigu ütles detsembris, et Ukrainas on lahingukogemust omanud 650 000 inimest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles jaanuaris, et Kiievi vägede arv on napilt 900 000. Seistes silmitsi oma isikkoosseisu probleemidega, rakendas Ukraina mais uue seaduse, millega langetati ajateenistuse vanus 27-lt eluaastalt 25-le ja kaotati teenistusest vabastamised, kuna USA ja Euroopa liitlastelt hakkasid voolama kümned miljardid dollarid värsket sõjalist abi.

Zelenski ütles juulikuus Bloombergile antud intervjuus, et Ukraina väed on sõdurite poolest paremas olukorras kui kuude eest. Uue Venemaa-vastase vasturünnaku ettevalmistamine oli nüüd tema brigaadide relvastamise küsimus, ütles ta.