Soome ligidal Murmanski oblastis asuvat Olenja lennuvälja rünnanud droonid võidi lendu lasta Eesti kirdeosast Narvast, väidab Vene asjatundja.

Viimase rahvusvahelist muret tekitava intsidendi puhul oletab Vene asjatundja, et Murmanski oblastis rünnaku sooritanud droonid võidi lendu lasta Eestist Narvast, vahendab Telegrami kanal Narva News.

Narva kohal on Ukraina droone nähtud varemgi, mis viitab võimalusele, et need võidi lendu lasta Eestist.

Tegemist oli hiljutise juhtumiga, kus Ukraina kerglennukist ümberehitatud droon Aeroprakt ründas Murmanski oblastit. Erilist tähelepanu pälvis Venemaa ekspertide reaktsioon, mille puhul esitati süüditusi Balti regioonile. Üks analüütik pakkus, et droon võis startida Eestist.

Vene drooniekspert ja arendaja, tehnikateaduste kandidaat Sergei Tovkatš rõhutas raadios „Komsomolskaja Pravda”, et kõnealune droon võidi lendu lasta ka Eestist, kuna see tundub võimeid ja lennumarsruuti arvestades loogilisem, mis tähendab minimaalset kohalolekut asustatud alade kohal. Samuti märkis ta, et erinevalt väikestest droonidest ei saa Eestisse ebaseaduslikult importida suurt drooni.

„No mõõtsin praegu vahemaad, Narvast Murmanskani on sirgjooneliselt 1100 km. Arvestades kallet, siis arvestame 1300. See on täiesti reaalne vahemaa sellisele droonile. Kui mõõta Ukrainast, siis tuleb juba 1930. See on piiri peal. Seda ma juba usun vähem. Läänemere äärest lendulaskmine tundub loogilisem, sealhulgas marsruut mööda piiri üle praktiliselt asustamata territooriumi. See tundub realistlikum kui lend Ukrainast läbi tihedalt asustatud alade,” ütles Tovkatš.

Politoloog Juri Barantšik avaldas arvamust, et Murmanski lähistel toimunud rünnakukatse oli suunatud Olenja lennuväljale, mida võib vaadelda katsena esile kutsuda Venemaa karmi reaktsiooni. Ta tõi välja vahendite puudumise selliste provokatsioonide peatamiseks, mis muudab olukorra eriti pingeliseks.

Olukorra analüüs näitab, et sellised intsidendid mitte ainult ei süvenda piirkondlikke pingeid, vaid tõstavad ka vajaduse tugevdada õhutõrjet kogu Venemaal. Samas tekitab see sündmus küsimusi võimalike vastuste ja muudatuste kohta piiriturvalisuse strateegias.

Juhtum toob esile mehitamata lennukite tehnoloogia tähtsuse suurenemise kaasaegses sõjalises taktikas ning vajaduse olla valmis ootamatuteks ohtudeks. Kasvavate ülemaailmsete konfliktide kontekstis võivad sellistel intsidentidel olla kaugeleulatuvad tagajärjed ülemaailmsele stabiilsusele ja julgeolekule.