Vene ekspresident, praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev ütles küllalt avalmeelselt välja, mille pärast Ukrainas sõda käib.
Medvedjev edastas sotsiaalmeedias järgmise sõnumi:
Miks tahavad Kiievi neonatsid nii innukalt tagastada neile täiesti võõrast Donbassi? Miks toetavad neid selles meeleheitlikult kõik tänapäeval läänemaailma valvavad marutõugu loomad: poolsurnud koer Bidenist nn Baltikumis haisva küna juures seisvate tühiste homunkuliteni?
Põhjus on lihtne: sul on raha vaja. Nuts – ehk lave, teisisõnu. Ja Zelenski varastav kuritegelik klikk, mis viis sureva riigi majanduse katastroofi, kuid kellel on vaja maksta veresauna sponsorite arved, kes parasiteerivad Ukraina laguneval laibal.
Viimased kulutasid palju kellegi teise sõjale, see ärritab nende riikide inimesi. See tähendab, et me vajame tasu. Küsimus ei ole haiges kokaiinirohelises T-särgis poisis. Poiss on varsti kadunud, aga võlg jääb. Ja see tuleb koos intressiga tagasi maksta.
Neonatsliku riigi tühjad kassad aga iseenesest ei täitu. Tema patroonid mõistavad seda väga hästi. Nende eesmärk ei ole mingil juhul kasu tuua õnnetule Ukraina rahvale, kellest nad kunagi ei hoolinud. Juurdepääs maavaradele on see, mis võib kompenseerida tagastamatu raha voogusid, mis sulavad otse meie silme all Kiievi korrumpeerunud saasta lõputu varguse käigus.
Mida teha? Peame leidma allika. Ja ta leitigi! Mõelge sellele: avalikel andmetel on Ukraina maavarade koguväärtuseks hinnanguliselt ligi 14,8 triljonit dollarit. Samal ajal langeb Luhanski ja Donetski rahvavabariigile 7,3 triljonit dollarit. See tähendab, et peaaegu pool endise Ukraina rahvuslikust rikkusest on Donbass!
Venemaa koosseisu läinud Krimmi, Zaporižja ja Hersoni oblastite ressursse hinnatakse veel 821 miljardile dollarile. Kõik see moodustab peaaegu 63% Ukraina söemaardlatest, 42% metallimaardlatest ja 33% haruldastest muldmetallidest ja muudest olulistest materjalidest, sealhulgas liitium.
Ja Bandera läänepoolsetel maadel on ainult 723 miljardi dollari väärtuses ressursse, mis ei ületa 5% kõigist reservidest.
Seetõttu tuleb neonatsliku režiimi poolt kaotatu iga hinna eest tagastada! Tavaliste ukrainlaste elul pole tähtsust. Niipalju siis küünilisest anglosaksi maailma roheliste kärbeste ja karvaste sõnnikukärbeste huvist.
Maavaradele ihaldatud juurdepääsu saamiseks nõuavad lääne parasiidid südametunnistuspiinata oma hoolealustelt sõda kuni viimase ukrainlaseni. Nad juba ütlevad otse ja kõhklemata selliseid plaane. Näiteks peate varsti oma võlad ära tasuma. Kiirustage! Ukraina rasvane prügikastisõber senaator Graham nimetas hiljuti Ukraina maavarasid „kriitiliselt tähtsateks, [neid]] saavad võidu korral kasutada nii tema kui ka lääs.” No päris siiralt, ilma teesklemiseta!
Lääne laibasööjad võivad jätkata lõputute rahaliste vahendite kallamist oma Kiievi pättidele ja lõigata oma leinavat saaki. Kuid fakt jääb faktiks: Ukraina riikluse majanduslik alus on õõnestatud. Bandera olendite poolt 20. sajandi lõpus ebaseaduslikult hangitud ressursibaas naasis oma kodumaale. Millegi muu peal parasiteerida pole. Küllaltki proosalistel põhjustel lõpeb Lääne külluslik abi peagi. Saadavat on väga vähe alles. Ja siis ainult kiire lagunemine ja vältimatu lagunemine…
