Kogu maailma kliimat mõjutav süsteem on värske uuringu järgi kokkuvarisemisohus juba 2030. aastate lõpus. Uuringut ei ole veel eelretsenseeritud.

Tegemist on nn Atlandi termohaliintsirkulatsiooniga, mida tuntakse lühendiga Amoc. Tsirkulatsiooni nõrgenemise eest on hoiatatud juba mitu aastat.

Tänu tsirkulatsioonile transporditakse näiteks sooja merevett põhjapoolsematelt troopilistelt laiuskraadidelt. Lühiajaliselt võimaldab tsirkulatsioon põhjas elamiskõlblikke tingimusi, lõunas aga mõõdukalt kõrgeid temperatuure.

Tsükkel on aeglustunud muuhulgas merevee temperatuuri tõusu ja soolsuse muutuste tõttu.

Uuringus kasutatud mudeli järgi võib kokkuvarisemine toimuda aastatel 2037–2064. Uuringu kohaselt toimub kokkuvarisemine tõenäoliselt 2050. aastaks.

Teadlane Stefan Rahmstorf kommenteeris uuringut CNN-ile. Tema sõnul on kokkuvarisemise ajastuse hindamine uus samm tsükli uurimisel.

Paar aastat tagasi arutasime, kas see üldse juhtub. Nüüd tundub palju tõenäolisem, et see juhtub, rääkis ta.

Rahmstorf ei osalenud viimases uuringus.

Kui see siiski juhtub, võib kokkuvarisemine põhjustada katastroofilisi muutusi kogu Maa kliimas ja ilmastikutingimustes.

Kokkuvarisemise korral langeb temperatuur Euroopas järsult.

Pärast kokkuvarisemist hakkab põhjapolaarjää lõuna suunas laienema ja umbes saja aasta pärast ulatub liustik Inglismaa lõunarannikule.

Iltalehti intervjueeris eelmise, 2023. aasta veebruaris Soome ilmateenistuse teadurit Mika Rantaneni Amoci kokkuvarisemise tagajärgede kohta. Rantanen kommenteeris toona ajakirjas Science avaldatud uurimust.

Uuringus toodud kaarti tõlgendades langevad Soome keskmised temperatuurid 10–20 kraadi võrra, ütles Rantanen.

Viimaste uuringute kohta tuleb märkida, et mudelid ei võta arvesse näiteks Gröönimaa liustiku sulamise mõju Amoci kokkuvarisemisele.