Vene president Vladimir Putin lubas, et ajab Ukraina väed Kurski oblastist välja ja tagasi üle piiri peaaegu nädal pärast seda, kui nad alustasid üllatuspealetungi, mis tabas Venemaa vägesid täiesti ootamatult.

Püüdes süüdistada sissetungis Ukraina liitlasi läänes, sõimas alandatud Venemaa president Kiievi vägesid selle eest, et nad keeldusid „naasmast rahumeelse kokkuleppe juurde”, enne kui mõistis nad irooniliselt hukka „Vene ühiskonna hirmutamise ja tsiviilelanike ründamise” eest, vahendab Daily Mail.

„Vaenlane saab kindlasti väärilise vastuse ja kõik meie ees seisvad eesmärgid saavad kahtlemata täidetud,” teatas Putin.

See, mida see reaktsioon võib endaga kaasa tuua, on Kiievi ärevaks teinud, sest Ukraina julgeolekuametnikud tunnistasid, et nad on mures, et Moskva võib nüüd kättemaksu püüdes „sadade rakettidega” rünnata pealinna valitsushooneid.

See tuleb sellest, et Venemaal Kurski oblastis käivad lahingud, kus Ukraina väed üritavad piirata peamist gaasitransiidisõlme Sudžat, samal ajal kui teised üksused rajasid tee Koronevo linna, mis asub Kurski tuumaelektrijaamast vaid 60 kilomeetri kaugusel.

Putin teatas täna pärastlõunal eetrisse antud sõnavõtus: „Nüüd on selge, miks Kiievi režiim keeldus meie ettepanekutest pöörduda tagasi rahuplaani juurde. Igal juhul täidab vaenlane oma Lääne peremeeste abiga nende tahet. Ukrainlaste käe läbi sõdib Lääs meiega,” märkis Putin

„Aga millistest läbirääkimistest saame üldse rääkida inimestega, kes ründavad valimatult tsiviilelanikke, tsiviilinfrastruktuuri või üritavad tekitada ohtu tuumaelektrijaamadele,” küsis Venemaa president retooriliselt.

Putini hinnang, et Ukraina rünnak Kurskis on mõeldud selleks, et näidata Lääne toetajatele, et Kiiev suudab siiski korraldada suuri sõjalisi operatsioone, püüdes samas saavutada läbirääkimisi enne võimalikke relvarahukõnelusi, kordab paljude analüütikute arvamust.

Kuid tema kommentaarid Ukraina väidetavate valimatute rünnakute kohta tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri vastu mõjuvad Kiievis ja Läänes kahtlemata naeruväärselt.

Alates möödunud teisipäevast on üle 100 000 Venemaa kodaniku sunnitud oma kodudest lahkuma ulatuslike piirkondlike evakuatsioonide tõttu ning väidetavalt on hukkunud 12 tsiviilisikut.

Seevastu Kremli juhi nn sõjaline erioperatsioon Ukrainas on tapnud tuhandeid tsiviilisikuid ja ajanud miljoneid nende kodudest välja.

Samal ajal ütlesid Kiievi julgeolekuametnikud väljaandele Times, et nad on mures Venemaa eeldatava vastuse ulatuse pärast Kurski pealetungile.

„Venemaa on tõenäoliselt sunnitud andma tugeva vastuse, midagi olulist, et näidata maailmale, et see on võimas,” ütles anonüümne allikas.

„See võib hõlmata sadu õhusihtmärke, kasutades keerukaid relvi nagu tiibraketid, ballistilised raketid ja ründedroonid… See võib olla meie õhukaitsele oluline väljakutse, kuid ma usun, et suudame need peatada,” sõnas ta.

Tänase esmaspäeva, 12. augusti varahommikul alustas Ukraina teist väiksemat pealetungi, saates lisaks lahingutegevusele Kurski oblastis Belgorodi oblastisse veel tankide toel maaüksuseid.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov andis täna hommikul kella viie paiku välja evakuatsioonihoiatuse tuhandetele Krasnojaružski rajoonis elavatele venelastele, kuna oli teateid tankide ja vägede koondumisest piki Ukraina piiri.

Tunnike hiljem teatas Vene uudistesait Mash, et vähemalt nelja tanki toetatud Ukraina „sabotaažirühmitus” tungis piirile ja sisenes Belgorodis asuvasse Kolotilovka linna, mis asub umbes 40 kilomeetrit lõuna pool Kurski Sudžast mille ümberpiiramise nimel Kiievi väed võitlevad.

Sissetung Belgorodi oblastisse toimus päev pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski tunnistas lõpuks, et tema väed on rünnakute taga Venemaa pinnal, kus nad püüavad õiglust taastada.

Hirm tuumakatastroofi ees kasvas ka eile, kui Ukraina Zaporižja tuumaelektrijaama jahutustornis puhkes tulekahju, milles süüdistasid Moskva ja Kiiev teineteist – kuigi tulekahju kustutati eile hilisõhtul.

Tänahommikune rünnak Belgorodis toimus nädal pärast seda, kui Kiievi väed korraldasid oma suurima sissetungi Venemaa suveräänsele territooriumile alates 2022. aasta sõja algusest.

Kiievi väed tungisid eelmise teisipäeva varahommikul üle Venemaa piiri ja sisenesid Venemaa Kurski oblasti lääneossa.

Ukraina on julgeolekuametnike sõnul saatnud üllatusoperatsioonile tuhandeid sõdureid, püüdes haarata lahinguväljal initsiatiivi pärast kuudepikkust aeglast Venemaa edasitungi Ukraina idaosas.

„Eesmärk on venitada vaenlase positsioone, tekitada maksimaalseid kaotusi ja destabiliseerida olukorda Venemaal, kuna nad ei suuda oma piiri kaitsta,” ütles anonüümseks jääda soovinud julgeolekuametnik.

Samuti ütlesid nad, et Ukraina on Kurski oblastisse paigutanud „palju rohkem” kui 1000 sõdurit, väites, et Venemaa kaitseministeeriumi hinnangud on sellest kaugel.

Näis, et rünnak tabas Kremlit ootamatult ning Venemaa armeeülemad saatsid kiirustades reservvägesid, tanke, lennundust, suurtükiväge ja droone, et rünnak peatada.

Kuid armee näis pühapäeval möönvat, et Ukraina on suutnud tungida Vene territooriumile kohati kuni 30 kilomeetri kaugusele.

Venemaa kaitseministeerium märkis briifingul olukorra kohta Kurski oblastis, et on nurjanud Ukraina vägede katsed soomusmasinatega sügavale Venemaa territooriumile tungida.

Kuid seal öeldakse, et osa neist vägedest olid Tolpino ja Obštšõ Kolodeze külade lähedal, umbes 25 ja 30 kilomeetrit kaugusel Venemaa-Ukraina piirist.

Belgorodi oblasti kuberner Gladkov ütles täna hommikul, et Krasnojaružski rajoonist on alanud evakueerimine vaenlase ohtliku tegevuse tõttu piiril.

„See on murettekitav hommik… Olen kindel, et meie kaitseväelased teevad kõik, et tekkinud ohuga toime tulla,” ütles Gladkov.

„Aga elude kaitsmiseks hakkame Krasnojaružski linnaosas elavaid inimesi kolima turvalisematesse kohtadesse.”

Kreml on nüüdseks kehtestanud ulatusliku julgeolekurežiimi Kurski, Belgorodi ja Brjanski piirialadel, samal ajal kui Venemaa liitlane Valgevene teatas, et suurendab ka oma vägede arvu oma piiril.

Kuid sissetungi vastu võitlevad Vene väed on pidanud võitlema ka Ukrainast pärit vahelduvate drooni- ja raketirünnakutega.

Venemaa hävitas üleöö viis drooni Belgorodi, 11 Kurski ja kaks Voroneži oblasti kohal, teatas Venemaa kaitseministeerium, kes teatas, et tõrjus Ukraina rünnakud Venemaal.

Need löögid toimusid pärast seda, kui Ukraina raketilöök tappis eelmisel nädalal Kurski oblasti Rõlski rajoonis sadu Vene sõdureid.

Vene väed, millel on tohutu arvuline ülekaal ja mis kontrollivad 18% Ukraina territooriumist, on sel aastal edenenud piki 1000 kilomeetri pikkust rinnet pärast seda, kui Ukraina 2023. aasta vastupealetung ei suutnud saavutada suuri edusamme.

Ukraina rünnak Kurski ja nüüd Belgorodi oblastile on seetõttu pannud mõned Moskvas kahtlema, miks suutis Ukraina pärast enam kui kaks aastat kestnud kõige intensiivsemat maismasõda Euroopas pärast Teist maailmasõda nii kergesti piiri ületada.

Vene sõjablogijad ütlesid, et Ukraina väed Kurskis üritasid piirata Sudžat, kustkaudu voolab Venemaa maagaas Ukrainasse, samal ajal kui piirist umbes 20 kilomeetri kaugusel Korenevo lähedal käisid suured lahingud.

Venemaa teatel sai nädalavahetusel Kurski linnale tehtud raketirünnakus vigastada 13 inimest.

Kuigi USA teatas, et neile ei räägitud Ukraina operatsioonist enne selle käivitamist, on Moskvas märke, et rünnak kutsub esile Venemaa vastuse.

„Meil pole kahtlust, et nende kuritegude korraldajad ja toimepanijad, sealhulgas nende väliskuraatorid, kannavad nende eest vastutust,” ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

„Vene relvajõudude karm vastus ei võta kaua aega,” lisas ta.

Samal ajal süüdistasid Moskva ja Kiiev eile teineteist tulekahju süütamises Euroopa suurima ja nüüdseks Venemaa poolt okupeeritud Zaporižja tuumajaama territooriumil Ukrainas.

ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tuumajärelevalve, mis tegutseb suures kuue reaktoriga Zaporižja jaamas teatas, et selle eksperdid nägid pärast mitmeid plahvatusi Ukraina lõunaosas asuva tuumajaama põhjaosast tulevat tumedat suitsu.

„Need hoolimatud rünnakud seavad ohtu tuumajaama tuumaohutuse ja suurendavad tuumaõnnetuse ohtu. Nad peavad nüüd lõppema,” hoiatas IAEA juht Rafael Grossi eraldi avalduses, süüdistamata kedagi rünnakus.

Venemaa riiklikud uudisteagentuurid TASS ja RIA viitasid riigi tuumaenergiaettevõttele Rosatom, kes teatas, et põhipõleng kustutati pühapäeval veidi enne südaööd.

RIA teatas Rosatomile viidates, et tulekahju jahutustornis sai alguse Ukraina droonirünnaku tagajärjel, kuid tõendeid ei esitanud.

Ukraina tuumaenergiaettevõte Energoatom ütles sotsiaalmeedia rakenduse Telegram vahendusel tehtud avalduses, et üks jahutustornidest ja muud seadmed said kahjustada.

Grossi ütles, et agentuur taotles kahjustuste hindamiseks „viivitamatut juurdepääsu” jahutustornile.

Venemaa vallutas tehase Ukrainalt vahetult pärast seda, kui 2022. aastal alustas oma väiksema naabri vastu täismahus sissetungi, mida Moskva kirjeldas kui „erioperatsiooni”.

Jaama kuus tuumareaktorit on tuumakatastroofi ärahoidmiseks külmseisatud olekus.