Venemaa tõrjub Ukraina suurimat pealetungi Venemaa territooriumile alates sõja algusest, saates vägede täiendusi, kehtestades piirialadel ranged julgeolekumeetmed ja korraldades õhulööke, sealhulgas löögi Ukraina vägedele termobaariliste rakettiga, mis põhjustab lööklaine ja lämmatab. Sellest teatab Venemaa kaitseministeerium.
Kuid isegi siis, kui Venemaa on peatanud Ukraina vägede kiired edusammud, mis algasid viie päeva eest ootamatu piiriülese rünnakuga Kurski oblasti edelaosas, näivad Ukraina väed territooriumi end käes hoidvat. Nad väitsid täna laupäeval, 10. augustil, et vallutasid väikese küla naabruses asuvas Belgorodi oblastis ning analüütikud väidavad, et nende väed kontrollivad suuremat osa Kurski oblasti linnast Sudžast, mis jääb piirist umbes 10 kilomeetri kaugusele, vahendab New York Times.
Soomes tegutseva lahinguvälja satelliidipilte ja sotsiaalmeedia sisu analüüsiva organisatsiooni Black Bird Group analüütik Pasi Paroinen ütles intervjuus, et tõendid viitavad sellele, et Moskva suutis nädala lõpuks peatada Ukraina suuremad edusammud Venemaa territooriumil.
„Me oleme nüüd jõudmas faasi, kus on saavutatud kerged edusammud,” ütles ta Ukraina esialgse edenemise kohta. „Selles etapis oli esimese kolme päeva jooksul kõige kiirem liikumine,” lisas ta. „Ja eile, ma arvan, hakkasime nägema Venemaa vastuse mõju.”
Mida see kõik Ukraina jaoks tähendab, pole veel selge. Kolmandat aastat kestvas sõjas, mis on Ida- ja Lõuna-Ukraina 1000-kilomeetrisel rindel suurel määral külmunud, üllatas Ukraina vägede otsus ületada Venemaa piir ilmselt mitte ainult Venemaad, vaid ka Ameerika Ühendriikide ja teiste lääneriikide partnereid ja analüütikud, kes veedavad oma päevi sõjavägede liikumist jälgides.
Mõned on oletanud, et Ukraina loodab sellega Vene väed Ukraina rindejoonelt eemale tõmmata, andes lahingust väsinud Ukraina vägedele vajalikku puhkust, kuigi analüütikute sõnul pole seda juhtunud.
Kuid Venemaa jaoks on möödunud nädala sissetungi tagajärg olnud president Vladimir Putinile suur löök.
Erusõjaväelane Andrei Guruljov, kes on praegu parlamendi liige, mõistis reedel hukka Venemaa reageerimise ja valmisoleku taseme.
„Riigipiiri valvamiseks puudub sõjaline süsteem, reservid ja teised kaitseliinid,” märkis ta sotsiaalmeedia Telegrami kanalis ja lisas: „Kui Ukraina relvajõud kulutasid selleks ettevalmistuseks kaks kuud, siis kuidas me seda ei märganud?”
Washingtonis asuva mõttekoja Institute for the Study of War (sõjauuringute instituut) analüüsi kohaselt näib Venemaa sõjavägi lootvat sissetungi vastu võitlemiseks peamiselt üksustele, mis olid juba piirkonna lähedale paigutatud. Suurem osa neist üksustest koosneb ajateenijatest ja mitteregulaarvägedest, erinevalt Ukrainas sõdivatest lahingus karastunud sõduritest.
Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et jätkab Ukraina sõjaväe tagasi tõrjumist. Venemaa riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti sõjaväekorrespondent Aleksandr Hartšenko märkis laupäeval Telegramis, et kuigi Ukraina väed olid paar päeva varem kergesti sisenenud piirkonna asustatud piirkondadesse, siis „nüüd ootab neid ees tihe barjäär igas külas.”
Venemaa ametiisikud ja riiklik uudistemeedia on viimastel päevadel korduvalt väitnud, et olukord on kontrolli all, kuid samas on kaotatud territooriumi.
Uus sissetung on muutnud Vene avalikkuse ärevaks ja ajateenijate hukkumine võib sõja koju tuua viisil, mida Ukraina rindejoone kaotused pole teinud.
Konflikt ähvardab üle kanduda ka naaberriiki Valgevenesse: Vene liitlane Valgevene teatas laupäeval, et saadab oma Ukraina-piiri kaitsmiseks rohkem vägesid, väites, et Ukraina droonid rikkusid Venemaale tungides Valgevene õhuruumi. Valgevene kaitseminister märkis Telegramis, et riigi õhutõrjejõud hävitasid reedel mitu Valgevene õhuruumi rikkunud Ukraina drooni.
Ukraina on suutnud suuremat osa oma vägede liikumisest varjata, käskides sõduritel mitte midagi avalikult rääkida ega videoid postitada. Kuid on olnud ka erandeid, sealhulgas siis, kui rühm sõdureid poseeris videos väljaspool Sudža äärelinnas asuvat Venemaa riikliku gaasimonopoli Gazpromi rajatist, video ehtsust kinnitas New York Times.
Satelliidipildid näitasid Sudža kesklinnas mitut kahjustatud või hävinud hoonet, sealhulgas riigiprokuratuuri ja kortermaja. New York Times vaatas üle täiendavad satelliidipildid, mis näitasid, et lahingud jätkusid alates reedest, näha olid suitsusambad ja tulekahju.
Paroinen ütles, et mõned Vene väed hoiavad tõenäoliselt endiselt enda käes Sudža kesklinna ja ukrainlased üritavad luua kaitset sealt ida pool. Kuid ta ütles ka, et ukrainlased olid kohanud tugevat vastupanu, kui nad üritasid mitu korda oma kontrolli alla saada Korenevo linna, mis asub sealt umbes 50 kilomeetrit loodes.
„See võis ukrainlastele üsna palju probleeme tekitada,” ütles ta.
Ukraina ametnikud on oma otsusest teisipäeval piiriülene rünnak korraldada avalikult vähe rääkinud, peale viite, et riigi liitlased on pealetungi vähemalt vaikimisi toetanud.
Reedel vihjas Ukraina president Volodõmõr Zelenski rünnakule kaudselt ja tõi välja selle ühe kasu: äsja vangi võetud Vene sõdurid, keda võidakse vahetada Ukraina sõjavangide vastu. Ta tänas Ukraina vägesid, kes täiendavad „vahetusfondi”.
„See on äärmiselt oluline ja on olnud eriti tõhus viimase kolme päeva jooksul,” ütles Zelenski. „Peame tagastama vabaduse kõigile meie inimestele, kes langevad Vene vägede kätte vangi.”
Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Kiievi liitlased olnud ettevaatlikud Ukraina sissetungi suhtes Venemaa pinnale kartes, et see võib Moskvat provotseerida ja sõda laiendada. USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller väitis sel nädalal, et Ukraina sissetung ei rikkunud Ameerika juhiseid.
Pole selge, kas Venemaa paigutab Ukraina siseselt rindejoonelt ümber paremini varustatud väed, et suruda maha Kiievi rünnak Venemaa pinnale. See võtaks aega. Samuti leevendaks see survet Ukraina vägedele Ida- ja Lõuna-Ukrainas, kus Ukraina väed on vähemuses ja kaotavad territooriumi.
Seni pole Vene väed oma pealetungis järele andnud. Viimastel päevadel on nad tunginud Ida-Ukraina linnade Tšassiv Jari, Toretski ja Pokrovski lähedale, teatas sõjauuringute instituut. Reedel teatas Briti kaitseministeerium, et Venemaa väed Ida-Ukrainas Donetski oblastis on edasi liikunud, jõudes Pokrovskist umbes 15 kilomeetri kaugusele.
Pärast pidevat positsioonide kaotamist sel aastal on Ukraina edu selle viimase rünnakuga tõstnud riigi moraali, vähemalt kui uskuda sotsiaalmeedia postitusi. Ukraina postiteenistuse juht naljatas Telegramis, et plaanib Sudžas postkontori avada.
Reedel oli olukord piiri ääres pingeline, mõlemad pooled üritasid elanikke evakueerida. Venemaa kuulutas Kurski, Belgorodi ja Brjanski oblastis välja tugevdatud julgeolekurežiimi. Selles väideti, et see hõlmab terrorismivastaseid operatsioone, mis võimaldavad piiravaid sõjalisi ja julgeolekumeetmeid Venemaal, mida rakendati Tšetšeenia osadele sealse sõja ajal.
Võib-olla kättemaksuks valmistuvad Ukraina võimud teatasid reedel, et evakueerivad 20 000 inimest Kurski oblasti piiri tagant Sumõ oblastist.
