Vene väed tungisid eile kolmapäeval 28. augustil Ukraina idaosas Novohrodivka külla. See tähendab, et nad on 7 kilomeetri kaugusel Pokrovskist, mis on Venemaa peaaegu aasta kestnud idapealetungi peamine sihtmärk.
Ukraina sõjaväel pole Pokrovski rindele saata palju abivägesid. Paljud reservbrigaadid, mis tal kuu aega tagasi olid, osalevad nüüd Ukraina ootamatus sissetungis Venemaa Kurski oblastisse, vahendab Forbes.
Ukraina juhid hakkavad lõpuks mõistma, kui kiiresti on vaja Pokrovski teljele jõudude tasakaalu. „Olukord on äärmiselt keeruline,” tunnistas Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval.
Tulevane lahing Pokrovski pärast, sõjaeelse 60 000 elanikuga linna pärast, kellest paljud on nüüdseks põgenenud, on tegelikult Avdiivka lahingu pikendus, mis lõppes veebruaris Ukraina taganemisega. Pokrovskist 40 kilomeetrit idas asuv Avdiivka oli kindlus, mis kaitses läänepoolseid asulaid, raudteid ja teid.
Kui Ukraina väeosal Avdiivkas sai veebruari keskel laskemoon otsa ja ta põgenes – see oli USA Kongressi Venemaa-sõbralike vabariiklaste seadusandjate poolt Ukrainale antava USA abi pikaajalise blokaadi otsene tagajärg –, jättis see läänepoolse logistilise infrastruktuuri avatuks Venemaa rünnakutele.
Jah, need rünnakud on olnud venelastele väga kulukad. Kuid Kreml on olnud valmis ohverdama tuhandeid inimelusid ja sadu soomusmasinaid Pokrovski hõivamise vastu – ja seda mõjuval põhjusel.
Ukraina analüüsirühm Frontelligence Insight selgitas, et Pokrovsk asub „mitme raudteeliini üliolulisel ristteel”. „Sellest on saanud peamine tarne- ja raudteejaotussõlm, mis hõlbustab Ukraina vägede varustamist üle laia rindejoone Vuhledarist Donetski oblasti põhjaosani ja kaugemalegi.”
Pokrovski vallutamisega võib Venemaa nõrgestada Ukraina kaitset kogu idarinde joonel – see on kriitiline eeltingimus Venemaa laiemale edasitungile, mis võib kaasa tuua Donetski oblasti täieliku okupeerimise.
Kui Ukraina väejuhatus eesotsas kindral Oleksandr Sõrsyiga otsustas tungida Kurski oblastisse kaheksast või enamast brigaadist koosnevate tuhandete sõjaväelastega, üllatas see mõningaid vaatlejaid. Miks need väed ei tugevdanud hoopis Pokrovskit?
Üks hinnang Ukraina strateegiast Kurskis oli see, et sissetung oli mõeldud Vene polkude tõmbamiseks idast eemale, leevendamaks survet Pokrovskile. Selles mõttes võis Kurski pealetung olla diversiooniakt.
Kui jah, siis see ebaõnnestus. „Rünnak Kurski oblastis ei suutnud mitte ainult ajendada osade Vene vägede ümberpaigutamist Donetskist, vaid süvendas ka [Ukraina] isikkoosseisu puudust piirkonnas,” järeldas Ukraina-meelne analüüsirühm CIT.
Selle asemel, et saata oma parimad väed Kurskisse, et Ukraina edasitungi tõrjuda, kraapis Kreml kokku eri vasturünnakuväed, sealhulgas paljud noored ja halvasti koolitatud ajateenijad. Need abijõud on Ukraina sissetungi aeglustanud, kuid mitte peatanud. Venemaa strateegia jaoks veelgi olulisem on see, et nad on võimaldanud Kremlil hoida oma idapoolsed väed puutumatuna.
Kolm nädalat pärast Ukraina sissetungi Kurskisse on tulemuseks see, et Venemaa pealetung idas mitte ainult ei jätku, vaid kogub hoogu. „Kuigi eeldasime, et Novohrodivka linn vallutatakse lähipäevil,” märkis CIT, „on Vene vägede edasitung ületanud meie ootusi, mitte ainult ei ole see linnale lähenedes aeglustunud, vaid isegi kiirenenud.”
Umbes kuus Pokrovskit kaitsvat Ukraina brigaadi on kaks-ühele vähemuses. Ilma abita ei jää neil muud üle, kui Pokrovsk loovutada – ja peagi. „Kui Ukraina väejuhatus ei rakenda meetmeid olukorra stabiliseerimiseks, võivad Vene väed Pokrovski eeslinnas olla mõne nädala jooksul, erinevalt kuudest, nagu me varem arvasime,” hoiatas CIT.
„Ukraina juhtkonnal on rindejoone stabiliseerimiseks mitu võimalust, sealhulgas äsja moodustatud brigaadide saatmine, vägede ümberpaigutamine Kurski ja Harkivi oblastist või pataljonide tagasitõmbamine stabiilsematelt rinnetelt,” selgitas Frontelligence Insight. „Kas Ukraina väejuhatus need sammud astub, näitab tulevik.”
Ukrainlaste jaoks on optimistlik tulemus see, kui Kiievi kindralstaap leiab väed, et tugevdada rindejoont väljaspool Pokrovski – ja et need väed lasevad Vene brigaadid ja polgud veretuks, kuni nad lihtsalt ei suuda oma edasitungi jätkata.
See pole võimatu ülesanne. Venelased kaotavad idas iga päev sadu inimesi ja kümneid sõidukeid. „Vaenlaste kaotused Pokrovski suunal on püsinud viiendat nädalat rekordilisel tasemel,” teatas Ukraina kaitsestrateegiate keskus.
Kuid keegi ei tea kindlalt, millal muutuvad nii suured kaotused Vene sõjaväe jaoks liiga suureks. Eelmise, 2023. aasta lõpus prognoosis Eesti kaitseministeerium optimismihoos, et Ukraina võib 2024. aastal sõjas pöörde teha, tappes või sandistades 12 kuu jooksul 100 000 venelast.
Tegelikult tappis või sandistas Ukraina tõenäoliselt vaid aasta esimese kuue kuuga 100 000 venelast – ja ometi jätkab Venemaa ründamist ja liigub Pokrovski poole.
