Washington keelas Suurbritannia jaoks loa andmise Kiievile tulistada Storm Shadow rakette Venemaale, kuna Bideni valitsus kardab Ukraina sõja laienemist.

Kuna Läänele kasvab surve lõdvendada oma kaugmaarelvade kasutamise eeskirju, ootab Suurbritannia USA heakskiitu, enne kui annab ukrainlastele rohelise tule. Taotlus läks süsteemi aga rohkem kui kuu aega tagasi ja ametnikud ootavad endiselt, ütles Ühendkuningriigi valitsusallikas, vahendab Times.

Nad ütlesid, et nende arusaamist mööda oli teema tegelikult „nende süsteemis kinni”. Teine Ühendkuningriigi valitsuse allikas kinnitas, et „arutelud Storm Shadowi ümber jätkuvad liitlastega” ja kolmas kaitseallikas kirjeldas seda kui „USA rutiinset protsessi”.

On arusaadav, et kuigi Ühendkuningriik soovib anda Ukrainale vabaduse teha pikamaarelvadega, mida nad tahavad, nõuab see liitlaste, sealhulgas USA ja kolmanda NATO riigi Prantsusmaa konsensust. Valitsusallikas rõhutas, et Ühendkuningriik ei süüdista USA-d viivitamises, lisades, et sellised poliitika muudatused võtavad aega.

Raketid Storm Shadow võivad tulistada sihtmärke, mis asuvad kaugemal kui 250 kilomeetrit ja neid võidakse kasutada sügavamal Venemaal asuvate sõjaväebaaside tabamiseks, mis on olnud Moskva sõjategevuse jaoks Ukrainas üliolulised.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh tunnistas neljapäeval toimunud briifingul, et USA on „mures eskaleerumise pärast”, kui jutuks oli Ukraina kauglöökide kasutamine.

Ta märkis ka, et Ukraina territooriumi vabastamiseks pole vaja pikamaarelvi.

USA asjur Ühendkuningriigis Matthew Palmer distantseeris end pühapäeval eetrisse tulevas Timesi raadiointervjuus arusaamast, et USA-l on selles küsimuses sõnaõigus öeldes, et Ühendkuningriigi relvade kasutamise suhtes kehtivad tingimused on Londoni ja Kiievi küsimus. „Ma ei sekku sellesse dialoogi,” ütles ta.

Üks teooria Ühendkuningriigi puhul on see, et USA võib oodata enne otsuse langetamist Ukraina operatsiooni mõju Venemaale või tagajärgede hindamist, kuigi nad ütlesid, et ootavad asja kiiret lahendamist.

Ukraina parlamendi riigikaitse komisjoni liige ütles väljaandele Times, et Ukraina oli sunnitud läbi viima piiriülese operatsiooni Kurskisse, kuna Lääs keeldus lubamast Kiievil kasutada Venemaa sihtmärkide pihta kaugmaa tiibrakette.

President Zelenski on korduvalt taotlenud luba kasutada Ameerika Ühendriikide annetatud ATACMS-i ja Briti Storm Shadow rakette sihtmärkideks sügaval Venemaal, kuid iga kord on see tagasi lükatud kartuses, et see võib viia konflikti laienemiseni.

Ukraina parlamendisaadik Solomiia Bobrovska ütles, et Venemaa idarindel alates selle aasta algusest saavutatud edu oleks saanud peatada, kui Ukraina oleks saanud neid relvi kasutada sõjaliste ja logistiliste sihtmärkide hävitamiseks sügaval rindejoone taga.

Ta ütles, et sissetung Venemaale Kurski oblastisse, mis on kestnud 12 päeva on kaitseaktsioon, mille tingisid Venemaa järkjärguline, kuid pidev edenemine ja pidevad õhurünnakud piirilähedastes linnades nagu Sumõ ja Harkiv elavate tsiviilelanike vastu.

Bobrovska naasis eelmisel nädalal Washingtonist, kus ta esindas Ukraina parlamendi kaitse- ja julgeolekukomisjoni, et avaldada Ameerika senaatoritele ja kongresmenidele survet ATACMSi kasutamise lubamiseks.

„Kui meil oleks lubatud neid kaugmaarakette Venemaal kasutada, oleksime suutnud ära hoida palju nende rünnakuid ja pealetunge,” ütles ta. „Ja ma usun tõesti, et kaart oleks praegu selline, nagu see oli aastal 2023, või isegi parem.”

Ta ütles, et Suurbritannia ja USA keeldumine loa andmisest kujutab endast julgeolekutagatiste „reetmist”, mis anti Ukrainale 1994. aastal Budapesti memorandumi raames vastutasuks pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist riiki jäänud tuumarelvade hävitamise eest.

„Lääs lubas meid kaitsta, kuid nüüd peame iga päev tõestama, miks me vajame enda kaitsmiseks neid pikamaarelvi,” ütles ta.

President Zelenski soovitas mais väljaandele Guardian, et tegelikult ootab Briti valitsus ameeriklastelt nõusolekut.

Ühendkuningriigi ja teiste partnerite lõplik otsus sõltus konsensusest, kusjuures Washingtoni positsioon on otsustava tähtsusega, märkis ta. „Te teate, kuidas see töötab,” lisas ta.

Sõltumatu sõjaline analüütik Colby Badhwar ütles väljaandele Times: „Bideni administratsioon jätkab oma poliitikat, mille kohaselt Ukrainal ei ole lubatud kasutada kaugtuld, et lüüa sügavale Venemaale; keeld, mis ei kehti mitte ainult Ameerika ATACMSi, vaid ka Briti Storm Shadow kohta. Kuigi Ukrainal ei ole lubatud kasutada Storm Shadow’d Venemaal asuvate sihtmärkide tulistamiseks, on tal siiski lubatud kasutada teisi lääne relvi ning Briti tanke Challenger 2 on Kurski piirkonnas juba märgatud.”

Kaitseministeerium märkis: „Ühendkuningriigi seisukoht ei ole muutunud. Oleme andnud sõjalist abi, et toetada Ukraina selget enesekaitseõigust Venemaa ebaseaduslike rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega. Meil on selge, et Ühendkuningriigi pakutav varustus on mõeldud Ukraina kaitseks.”

Ukraina idaosas asuva Pokrovski linna sõjaväevõimud kutsusid eile reedel, 16. augustil tsiviilelanikke üles kiirendama evakueerimist, sest Vene armee lähenes kiiresti sellele, mis on juba mitmeid kuid olnud Moskva üks peamisi sihtmärke.

Pokrovski ametnikud ütlesid Telegrami postituses, et Vene väed „edenevad kiires tempos. Iga päevaga jääb aina vähem aega isiklike asjade kaasa võtmiseks ja turvalisematesse piirkondadesse lahkumiseks.

Ukraina väed on püüdnud Kremli sõjalist fookust Ukraina rindejoonelt kõrvale juhtida, alustades julget piiriülest sissetungi Venemaa Kurski oblastisse. Zelenski hoiatas aga neljapäeval, et Pokrovsk ja teised lähedalasuvad Donetski oblasti linnad seisavad jätkuvalt silmitsi Venemaa kõige intensiivsemate rünnakutega.