Paljud elektri ülekandeettevõtted tõstavad või on sügisel taas tõstmas elektri ülekandetasu. Seda teevad näiteks Soome kaks suurimat jaotusvõrguettevõtet Caruna ja Elenia.
Väljaande Helsingin Sanomat andmetel mõjutavad hinnatõusud sügisel enam kui miljoni soomlase rahakotti.
Suurt ärikasumit teeninud elektri ülekandeettevõtted pole olnud rahul Energiaagentuuri uue kontrollimudeliga, mille eesmärk on pidurdada elektri ülekandetasude kasvu. Ettevõtted on asja kaevanud vahekohtusse ja püüavad hinnatõusude abil kontrollimudeli raames saavutatavat kasumit maksimeerida.
Iltalehti uuris Petteri Orpo valitsuse energiaasjade eest vastutavalt keskkonna- ja kliimaministrilt Kai Mykkänenilt, mida ta olukorrast arvab ja kas valitsus kavatseb sellesse kuidagi sekkuda. Mykkänen vastas Iltalehti küsimustele meili teel.
Energiaagentuuri uut kontrollimudelit on avalikult kritiseeritud kui tarbijate seisukohalt ebaefektiivset ning sektori ettevõtted on väitnud, et see nõrgestab nende investeerimisvõimet. Kas mudel ebaõnnestus või mis täpselt selle põhjuseks on?
Energiaagentuur püüab senisest hoolikamalt jälgida tarbijate huve, muutes seiremudelit nii, et see põhineks rohkem reaalsetel kuludel ja vähem jaotusvõrkude euroväärtuse pideval tõusul. Edu hindab nüüd vahekohus.
Ameti ülesanne on oluline, sest elektrivõrgud on loomulikud monopolid ja ilma hea järelevalveta muutuks nende hinnakujundus konkurentsi puudumisel ebamõistlikuks. Samas on ülesanne väga raske, sest agentuur peaks justkui matkima, milline oleks hinnakujundus terve konkurentsiga turul, kuigi elektrivõrkudes sellist eksisteerida ei saa, ütleb Mykkänen.
Kas valitsus kavatseb võtta täiendavaid meetmeid elektri ülekandetasude ohjeldamiseks? Millised oleksid võimalikud toimingud?
Valitsus ei saa otsustada ülekandetasude üle. Vastavalt EL-i elektrituru direktiivile kinnitab riiklik reguleeriv asutus [Energiaagentuur] iseseisvalt ülekandetasude arvestusmeetodid. Liikmesriik ei saa direktiivi kohaselt oma siseriiklikus seadusandluses arvutusmeetodeid määratleda.
Usaldus sõltumatusse ja pikaajalisesse hinnaregulatsiooni on oluline ka seetõttu, et vastutasuks on meil luba eeldada, et jaotusvõrguettevõtjad hoiavad Soome elektrivõrku parimas korras ning teevad investeeringuid, mida elektril põhineva ühiskonna uuenemine lähiaastatel nõuab.
Mis on teie sõnum hinnatõusu tegevatele või kavandavatele elektri ülekandefirmadele ja enam kui miljonile soomlasele, kelle rahakotis hinnatõusud ees ootavad?
Pikemas perspektiivis on ülekulu vältiv hinnakujundus kõigi huvides, sest see vähendab survet kogu süsteemi muutmiseks. Pikemas perspektiivis määratakse võrguettevõtete tulud kontrollimeetodi järgi. Lisaks on üksikud tariifitõusud seadusega piiratud nii, et iga-aastane kliendigrupipõhine tõus ei tohi ületada 8 protsenti.
Mida arvate sellest, kas selline loomulik monopol nagu elektri põhivõrk sobib eraomandisse?
Isiklikult kaldun arvama, et ideaalolukorras oleks kõige loomulikum hoida selged loomulikud monopolid ühiskonna kontrolli all, sest turumajanduse kasu tuleb konkurentsist. Mis puutub elektrijaotusvõrkudesse, siis aastakümneid kestnud eraomandilt sellele üle minna ei ole reaalne.
Kapitaliinvestorite investeeringutel Soome elektrivõrku on ka see kasu, et miljardid investeeringud viiakse ellu nii, et see vabastab riigilt ja omavalitsustelt kapitali muude põhiteenuste arendamiseks. Hea tulemuse saab lubatud tootlikkuse targa jälgimisega, ütleb Mykkänen.
