Lidia Vasõlevska töötas Kiievis raamatupidajana, kui Venemaa väed Ukrainasse tungisid. Ta põgenes Prahasse, leidis teise töö ja asus elama väikesesse korterisse Tšehhi pealinna vaikses linnaosas.
Ent enam kui kaks aastat pärast pommide eest põgenemist leiab ta, et ta on sattunud potentsiaalselt teist tüüpi konflikti: tema kodumaa ja talle varju andnud riigi vaheline majanduslik vägikaikavedu, vahendab Bloomberg.
Otsus kolida koos oma kahe tütre ja lemmikloomadega rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusele paneb Vasõlevska vastuollu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. President soovib, et pagulased naaseksid, et hoida sõjast räsitud majandust käigus ja Venemaale vastu seista. Samal ajal kannatab suur osa Kesk- ja Ida-Euroopast tööjõupuuduse käes ning sellised riigid nagu Poola ja Tšehhi ei soovi inimesi kaotada.
Surve on kasvanud pärast seda, kui Zelenski ütles ukrainlastele oma uusaastakõnes, et nad peaksid otsustama, kas nad on pagulased või kodanikud – või, nagu ta ütles, ohvrid või võitjad –, ja riigil on aeg olla ühtne. Hiljutine sissetung Venemaa territooriumile on ajanud Moskva tagajalgadele ja tugevdanud moraali Ukrainas.
„Seda kuuldes tekib tunne, et te lihtsalt ei lahkunud, vaid hülgasite oma riigi ja olete halb inimene,” ütles Vasõlevska (51), kes töötab projektijuhina pagulasi abistavas valitsusvälises organisatsioonis. „Pole vahet, kus sa oled, igaüks meist saab aidata selles olukorras, kus ta praegu on.”
Euroopa riigid võtsid pärast president Vladimir Putini sissetungi 2022. aasta veebruaris vastu miljoneid Ukraina põgenikke.
Valitsused andsid neile eristaatuse ja jagasid rahalist abi, isegi kui nad, nagu Tšehhi Vabariik on sellest ajast alates seda abi vähendanud ja on olnud pikaajaliste eluaseme või pangalaenu saamise meetmete väljatöötamisel aeglased.
Poola pikendas eelmisel kuul seadust, mis võimaldab pagulastele juurdepääsu tööturule ja sotsiaaltoetustele 2025. aasta septembrini. Pikendamine annab ukrainlastele suure stabiilsuse, ütles siseministri asetäitja Maciej Duszczyk. „Meie majandus vajab töötajaid,” ütles ta.
Sõja alguses põgenes oma kodudest 17 miljonit ukrainlast – enam kui kolmandik sõjaeelsest elanikkonnast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulasagentuuri UNHCR andmetel on enam kui 6 miljonit põgenikku välismaal. See arv sisaldab umbes 1,3 miljonit Venemaale lahkunut eelmise aasta lõpu seisuga.
Ukraina keskpank ennustab, et sel aastal lahkub riigist veel 400 000 inimest selliste raskuste tõttu nagu elektrikatkestused ja energiataristut ähvardavad ohud. Jõupingutused ukrainlaste „integratsiooni süvendamiseks” vastuvõtjariikides on olnud stiimuliks, öeldakse 1. augusti aruandes.
Ukrainlased olid Poola ja Tšehhi tööturule sisenenud juba aastaid enne sõda. Kui Venemaa ründas, pöördusid paljud tagasi kodumaale sõdima.
Poola-Ukraina Kaubanduskoja presidendi Jacek Piechota sõnul on nende puudumist tunda sellistes tööstusharudes nagu ehitus ja transport. Paljudes ettevõtetes moodustasid nad peaaegu kolmandiku tööjõust.
Zelenski on palunud oma liitlasi appi tuua Ukrainasse tagasi rohkem võitlusealisi mehi, paludes neilt abi kahepoolsetel kohtumistel. 18–60-aastastel meestel on sõja tõttu keelatud Ukrainast lahkuda. Mais kehtestati Ukrainas mobilisatsiooniseadus, mille eesmärk on täiendada sõjaväelisi ridu sadade tuhandete sõjaväelastega.
Poliitikud Poolast Ungarini on öelnud, et nad ei saada pagulasi tagasi seni, kuni sõda kestab.
Kuid nende hoidmiseks on ka oluline majanduslik põhjus, eriti riikides, mille juhtkonnad on viimastel aastatel olnud sisserände vastu. Näiteks on ettevõtted sunnitud otsima töötajaid vastvalminud auto- või akutehastes töökohtade täitmiseks kaugemalt.
35-aastane ukrainlane, kes on elanud Poolas üle kümne aasta ütles, et usub, et tema uus koduriik vajab samamoodi temasuguseid töölisi.
Mobilisatsiooni tundlikkuse tõttu anonüümseks jääda soovinud mees ütles, et tunneb end Poolasse jäämise pärast süüdi, kuid ei ole valmis loobuma elust, mille ta on riigis üles ehitanud. Ta ütles, et on käinud psühholoogi juures, et tekkinud stressiga toime tulla.
Lisaks juba enne sõda Poolasse elama asunud ukrainlastele on riigis saanud veel peavarju umbes 950 000 põgenikku. Nende panus sisemajanduse kogutoodangusse oli eelmisel aastal 0,7–1,1%, selgub UNHCRi ja raamatupidamisfirma Deloitte aruandest.
Aruandes leiti, et Poolas asuvad Ukraina põgenike leibkonnad elatavad end ise, sest 80 protsenti nende sissetulekust tuleb töö tegemisest pärast seda, kui saabujad sisenesid oodatust kiiremini tööturule.
Tšehhis maksid Ukraina pagulased aasta esimeses kvartalis makse peaaegu kaks korda rohkem kui neile maksti sotsiaaltoetusi, näitasid tööministeeriumi andmed. Riigis on ka Euroopa Liidu madalaim töötuse määr, 2,7 protsenti, mistõttu on töötajate leidmine raske.
Enamik riigi 350 000 ukrainlasest on lastega naised, kuid tööealistest on 72% hõivatud, isegi kui nad on enamasti vähem kvalifitseeritud ametikohtadel kui kodus.
„Ausalt öeldes sõltuvad paljud Tšehhi ettevõtted Ukraina pagulaste oskustest ja raskest tööst,” ütles Tšehhi jaekaubandus- ja hotellindustööstuse peamise lobirühma juht Tomas Prouza. „Näiteks ehitustööstus seiskuks täielikult ilma Ukraina töölisteta.”
Poola linnas Wroclawis asuva valitsusvälise organisatsiooni Foundation Ukraine presidendi Artem Zozulia sõnul on ukrainlased tööturul aktiivsed. Küsimus on selles, kuhu sõda edasi läheb, eriti mis puudutab värbamist.
„Oluline on meeles pidada, et Poolas elavate ukrainlaste seas on ka majandusmigrante, kes on siin elanud juba aastaid ja on praegu moraalse dilemma ees,” ütles Zozulia. „Poolas elavate ukraina meeste seas on mure, kuna puudub täpne teave selle kohta, mis mobilisatsioonist edasi saab.”
Vasõlevska sõnul on see kuum vestlusteema Prahasse elama asunud ukrainlaste seas. Ta pole kindel taasühinemises oma vanema tütrega, kes on vahepeal Ukrainasse tagasi läinud.
„Mulle meeldiks ikkagi koju minna, oma korterisse ja suvilasse, sõprade juurde ja kohta, kuhu mu vanemad on maetud,” ütles ta. „Kuid ma mõistan, et peaaegu iga päev lendavad seal raketid ja muud asjad, mis võivad igal ajal tabada ükskõik mida.”
