Kulisside taga kavandasid Venemaa ja Ukraina osalise relvarahu lepingut, millest loodeti konflikti püsivama lahenduse algust, kuid Ukraina sissetung Kurski oblastisse katkestas läbirääkimised, edastab Washington Post.
Katari vahendatud kõnelused pidid toimuma sel kuul Dohas. Lepingu eesmärk oli peatada mõlema poole rünnakud teineteise energiataristu vastu.
Venemaa on Ukraina elektrivõrku agressiivselt pommitanud juba üle aasta, mille tulemuseks on pidevad elektrikatkestused kogu riigis. Ukraina on taas korraldanud droonirünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste ja kütusehoidlate vastu, vähendades naftatöötlemisvõimsust umbes 15 protsenti.
Washington Posti teatel lootis osa läbirääkimistel osalejatest, et energiataristu leping oleks võinud viia terviklikuma relvarahu lepinguni. Venemaa aga taganes läbirääkimistest kohe, kui Ukraina alustas rünnakut Kurski oblasti vastu.
Ukraina ja Venemaa pole omavahelistel läbirääkimistel osalenud sõja algusest peale. Ka ÜRO ja Türgi vahendatud Musta mere teraviljalepe kukkus 2023. aasta suvel läbi pärast seda, kui Venemaa lepingust taganes.
Ukrainal õnnestus oma üllatusliku sissetungiga Kurski oblastisse hõivata märkimisväärsed alad Venemaalt. Ekspertide hinnangul on operatsiooni puhul siiski oht, et samal ajal, kui Venemaa suurendab survet idarindel, ohverdab Ukraina oma piiratud ressursid Venemaa piirialade väikestele küladele.
Rünnaku üheks motiiviks on peetud seda, et Ukraina üritab võimalike rahuläbirääkimiste trumbina Kurski alasid kontrolli all hoida. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina kavatseb kutsuda Venemaa sügisel toimuvale rahukonverentsile.
