Ukraina president Volodõmõr Zelenski embas täna reedel, 21. augustil külla saabunud India presidenti Narenda Modit, keda ta oli äsja kritiseerinud.

India liider peab end võimalikuks rahusobitajaks Moskva ja Kiievi vahel ning kasutab oma visiiti Ukrainasse selleks, et leida lahendus enam kui kaks aastat kestnud sõja lõpetamiseks Venemaaga, vahendab Daily Mail.

Kohtumine toimus vaid mõni nädal pärast seda, kui Ukraina liider süüdistas Modit „maailma veriseima kurjategija” Vladimir Putini kallistamise eest, kes nimetas India peaministrit Venemaa-visiidi ajal oma „kalliks sõbraks”.

Modi käis juulis Moskvas, tema ja Putin tervitasid teineteist säravate naeratuste ja sooja kallistusega – see on terav kontrast Modi ja Zelenski ebamugava embamisega.

Modi saabus Moskvasse päeval, mil Putini väed ründasid Kiievis lastehaiglat osana Ukraina vastu suunatud rünnakutest, milles hukkus 38 inimest, sealhulgas neli last, ja sai haavata üle 170 inimese.

Kui Modi jagas oma külaskäigust sotsiaalmeedias kaadreid, kirjutas ta postituse pealkirjaks: „Meeldejääv vastuvõtt Moskvas”.

Modi ja Putin kallistasid ja naeratasid piltide tegemise jaoks, mis tõi kaasa raevuka reaktsiooni Zelenskilt, kes kirjutas: „See on tohutu pettumus ja laastav löök rahupüüdlustele näha maailma suurima demokraatia liidrit kallistamas maailma kõige verisemat kurjategija Moskvas sellisel päeval.”

Modi visiit saabub kaks ja pool aastat kestnud sõja dramaatilisel hetkel, mil diplomaatiline lahendus näib kaugem kui kunagi varem.

Kiievi väed korraldasid ulatusliku sissetungi Venemaa Kurski oblastisse, samal ajal kui Moskva armee tungib edasi Ukraina idaosas väites, et on viimastel nädalatel vallutanud hulga linnu ja külasid.

„Lahinguväljal ei saa lahendada ühtegi probleemi,” ütles Modi kolmapäeval Poolas enne Ukrainasse suundumist.

Ta ütles, et India toetab „dialoogi ja diplomaatiat rahu ja stabiilsuse võimalikult kiireks taastamiseks”.

Kuid pole selge, kas Modi võiks olla tõhus tehingute sõlmija. 73-aastasel mehel on head suhted Venemaaga ja ta kohtus juulis Moskvas president Vladimir Putiniga.

Zelenski ütles täna, et tema ja Modi on koos „austanud nende laste mälestust, kelle elu võttis Venemaa agressioon”.

„Iga riigi lapsed väärivad turvalisust. Peame selle võimalikuks tegema,” ütles Zelenski sotsiaalmeedia Telegrami postituses.

Modi avaldas täna ukraina keeles kirjutatud postituses sotsiaalmeedias uue kaastundeavalduse rünnaku pärast.

„Konflikt on eriti laastav väikelastele. Tunnen südamest oma elu kaotanud laste perede ees ja ma palvetan, et nad leiaksid jõudu oma leina talumiseks,” seisis postituses.

Eelmisel kuul Moskva-visiidi ajal ütles Modi Putinile, et „sõda ei suuda probleeme lahendada” ja et „süütute laste mõrvamine… on valu, mis on väljakannatamatu”.

Enne Kiievisse saabumist ütles Modi, et kavatseb Zelenskiga „jagada väljavaateid käimasoleva konflikti rahumeelseks lahendamiseks”.

Kuigi Indial on ajalooliselt soojad sidemed Venemaaga, loob ta ka tihedama julgeolekualase partnerluse lääneriikidega, et kaitsta end oma piirkondliku rivaali Hiina eest.

New Delhi on vältinud Venemaa 2022. aasta sissetungi selgesõnalist hukkamõistmist ja on hoidunud hääletamast Kremlit kritiseerivate ÜRO resolutsioonide osas, ärgitades selle asemel mõlemaid pooli lahendama erimeelsusi otsese dialoogi kaudu.

Moskva on ka Indiale peamine nafta ja relvade tarnija.

Kuid Venemaa sissetung Ukrainasse on Indiale toonud kaasa ka inimliku kulu – mitmed teated on tulnud Venemaa eest võideldes hukkunud India kodanikest.

Veebruaris teatas New Delhi, et sunnib Kremli osa oma kodanikke tagasi saatma.

Sissetungi esimesel, 2022. aastal tunnistas Putin avalikult, et Modil on „mure” Moskva tegevuse pärast Ukrainas.

Lääneriigid on viimastel aastatel survestanud New Delhit Venemaast kaugenema.

Ukraina on öelnud, et üks tema eesmärke 6. augustil ootamatu Kurski sissetungi käivitamisel oli sundida Moskvat „õiglastele” läbirääkimistele.

Kuigi enne seda polnud märke tõsistest läbirääkimistest sõja lõpetamiseks, on Venemaa öelnud, et vasturünnak muudab need nüüd veelgi võimatumaks.

Putin ütles selle aasta alguses, et Kiiev peab loobuma kõneluste alustamise eeltingimusena territooriumist neljas oma oblastis, mille Moskva annekteeris – see on jäik nõue, mis tekitas Kiievis ja Läänes vastuseisu.

Zelenski on välistanud ka otsesed läbirääkimised Putiniga.

Isegi kui Moskva püüab tõrjuda Ukraina rünnakut oma Kurski oblasti lääneosas, liiguvad tema väed endiselt edasi Donetski oblasti idaosas, vallutades viimastel päevadel mitu linna ja küla.

Kiiev on andnud korralduse evakueerida inimesed Pokrovskist, mis on piirkonna oluline strateegiline ja logistiline keskus, kuna kardetakse, et see võib langeda Venemaa kätte.

Kui Modi Kiievisse jõudis, teatas Ukraina, et Venemaa rünnakus hukkus Sumõ oblasti kirdeosas kaks inimest ja veel kaks inimest toodi välja rusude alt, mille põhjustas päev varem lõunas asuvas Harkivi oblastis toimunud järjekordne rünnak.

ÜRO on kinnitanud üle 10 000 tsiviilisiku hukkumise Ukrainas pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris, kuid ütleb, et tegelik arv on tõenäoliselt palju suurem.