Kiievi liitlased hoiavad suures osas hinnangutest Ukraina pealetungi kohta Venemaa territooriumile, kuna valitseb ebakindlus operatsiooni lõppeesmärgi suhtes, mille eesmärk on Kremli 2,5-aastase sõja kaardi ümber joonistamine.
Mitmed NATO liitlased on toetanud Ukraina otsust saata väed Kurski oblastisse, mis on esimene Venemaa okupatsioon pärast Teist maailmasõda, ning nimetanud operatsiooni legitiimseks enesekaitseks Moskva agressioonisõja vastu, vahendab Bloomberg.
Anonüümsust soovinud Lääne ametnike sõnul on mõned aga avaldanud kahtlusi avalikult ja eraviisiliselt, viidates ohule, et lahingute eskaleerumine võib hädasti vajaminevad sõdyrid niigi raskes olukorras rindejoonest eemale tõmmata ja Kiievi toetajate seas erimeelsusi külvata.
Itaalia kaitseminister Guido Crosetto oli Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni seni kõrgeim ametnik, kes on avalikult kritiseerinud sammu, mida ta nimetas eskalatsiooniks, mis lükkab relvarahu „kaugemale”.
Kuid kommentaarid pälvisid kiire noomituse tema ülemuselt peaminister Giorgia Melonilt, kelle valitsuse sõnul ei muutnud Itaalia vaherahu poole püüdlemine Rooma täielikku toetust Kiievile. Tema mõtteviisiga kursis olevate inimeste sõnul kehtestab ta nüüd range suukorvi konflikti puudutavate avalike avalduste suhtes, et vältida lõhede paljastamist tema valitsuskoalitsioonis.
Domineeriv tegur on ebaselgus sel kuul Ukraina liitlaste jaoks ootamatult tulnud rünnaku eesmärkide osas. Üks kõrge ametnik ütles, et kui president Volodõmõr Zelenski eesmärk on saavutada läbirääkimised, ei pruugi rünnaku ajastus talle kasuks tulla.
Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi valitsus on oma reaktsioonis vaoshoitud. Valitsuse pressiesindaja Wolfgang Buechner vältis rünnaku sisulist hindamist märkides, et see oli „nähtavalt ette valmistatud suure saladuse katte all ja ilma tagasisideta”.
Buechner ütles esmaspäeval, et Berliini hinnang sissetungis Lääne tehnika kasutamise kohta, mis hõlmas ka Saksamaal valmistatud jalaväe lahingumasinaid Marder, on osa liitlastega peetud intensiivsest dialoogist.
Seni on Ukraina nimetanud manöövrit taktikaliseks võiduks. Pärast seda, kui Ukraina väed 6. augustil üle piiri tungisid, on Ukraina sõjaväe sõnul hõivatud enam kui 1000 ruutkilomeetrit territooriumi ja võetud vangi suurim üksik Vene sõdurite grupp alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Sabrina Singhi sõnul on esialgsed teated näidanud, et mõned Vene üksused suunati Ukrainast Kurski piirkonda, et aidata sissetungi takistada.
Pentagoni pressiesindaja ütles varem, et sissetung on kooskõlas Washingtoni poliitikaga Ukraina poolt Ameerika tarnitud relvade kasutamise kohta. Neljapäeval ütles ta, et USA „püüab endiselt rohkem teada saada” Ukraina eesmärkide kohta.
NATO liitlased peavad Lääne ametniku sõnul ebatõenäoliseks, et Ukraina suudab Venemaa territooriumi enda käes hoida. Lisaks Kurskile on Ukraina väed alustanud rünnakuid Venemaa territooriumil asuvate energiarajatiste vastu, samas kui Kiiev on jälginud ka sissetungi Venemaa Belgorodi oblastisse Kurski oblasti kõrval, seda koos Kremli-vastaste vabatahtlikega.
Tugevaim toetus Kiievile tuleb NATO Ida-Euroopa liikmesriikidelt. Poola peaminister Donald Tusk ütles sel nädalal, et sissetung ei muutnud Varssavi toetust „kriipsuvõrragi”.
„Toetame Ukrainat sõjas, mis on kaitsesõda ja siin pole midagi arutada,” ütles Tusk, tõrjudes muret Lääne relvastuse kasutamise pärast Venemaal. „Ma olen teadlik ja me kõik teame, millised on riskid.”
Pealetung tõstatas taas küsimuse Ukraina liitlaste tingimustest oma relvade kasutamisele Venemaal. Leedu kaitseminister Laurynas Kasciunas nimetas Kurski operatsiooni „heaks märgiks”.
„Teine hea märk oleks luba kasutada kaugmaa võimeid ja seda, mis teil on sihtmärkide tabamiseks vaenlase territooriumil sügavamal – ja me teeme selle nimel lobitööd,” ütles Kasciunas.
Kui Balti riigid ja Ühendkuningriik on olnud NATO liikmete hulgas, kes on püüdnud lubada Kiievil rünnata sihtmärke sügaval Venemaal, siis teised, sealhulgas USA ja Saksamaa, on sellistele taotlustele vastu seisnud.
Laiemas plaanis võib Venemaa piirides toimuv löök muuta arusaamu Ukraina lahingujõududest. USA rahuinstituudi Venemaa ja Euroopa vanemnõunik Donald Jensen ütles, et tunne, et Ukraina kaotab sõja, on nüüd muutunud „ühe hingematva hoobiga”.
„Näeme, et ukrainlased on loomingulised, tõhusad ja hästi juhitud,” ütles Jensen. „Nad valisid väga osavalt välja nõrga koha Venemaa territooriumil ja on seda ära kasutanud.”
