Donald Trumpi ütles oma kampaanias asepresident Kamala Harrise vastu, et Joe Biden ja Kamala Harris tõukavad Ameerika kolmandasse ilmasõtta.

Detroidis Ameerika Ühendriikide Rahvuskaardi Ühingu liikmetega kõnelenud ekspresident võttis seisukoha Ukraina hiljutise sissetungi vastu Kurski lähedal Venemaa territooriumile, vahendab Independent.

Ukraina vägede sissetungi peale, mille eesmärk on analüütikute sõnul leevendada survet Ukraina vägedele mujal sõjateatris, väitis Trump, et see on tegelikult veel üks märk sellest, et kolmas maailmasõda on lähemal kui kunagi varem.

„Vaadake, mis Ukrainas toimub. Nad tungivad Venemaale. Sellest saab kolmas maailmasõda,” ütles ta.

Trump võttis sõna vaid mõni tund pärast seda, kui ta osales Arlingtoni riiklikul kalmistul 2021. aastal USA vägede Afganistanist kaootilise väljaviimise ajal enesetapurünnakus hukkunud 13 USA sõjaväelase mälestusteenistusel.

Seal seostas endine president Bideni tegevust Afganistanist väljumisel – mille Trump ise algatas kiirendatud ajakava alusel – jätkuva ebastabiilsusega kogu maailmas.

Selle argumendi on ta varem esitanud vähem kokkuvõtlikult, kuid ta selgitas seda esmaspäeval rahvuskaardi liikmete ees uuesti.

Trump väitis veel, et ülepeakaela lahkumine Afganistanist ja Abbey Gate’i rünnak „andsid meile Venemaa mineku Ukrainasse. See andis meile 7. oktoobri rünnaku Iisraelis”.

Ekspresidendi väljaütlemised olid suunatud Kamala Harrise ja Joe Bideni vastu maailmas käimasolevate konfliktidega seoses ning ta kiitis ka ennast, et ta ei alustanud oma presidendiajal uusi suuri konflikte.

Ta ei maininud oma provokatiivset ähvardust sotsiaalmeedia postituses Põhja-Korea „tule ja raevuga” alla neelata ega ka oma administratsiooni otsest konflikti Iraaniga (sealhulgas Iraani revolutsioonilise kaardiväe juhi mõrvamine).

Esmaspäevasele üritusele, mille keskmes oli Trumpi esitlemine rahumeelse kandidaadina, aitas kaasa endise Hawaii demokraatliku kongresmeni ja 2020. aasta presidendikandidaat Tulsi Gabbard esinemine.

Gabbard, kes on pärast parlamendist lahkumist teinud karjääri demokraatide kriitikuna, kes esineb regulaarselt Fox Newsis ja muus parempoolses meedias, sattus 2020. aastal laval kokku Kamala Harrisega, kui arutles Harrise prokuröri ametikoha üle.

Endine kongresmen, kes on teeniv rahvuskaardi ohvitser, ilmus lavale, öeldes, et toetab Trumpi enne novembrit. Ta lisas, et teeb kõik endast oleneva, et saata president Trump tagasi Valgesse Majja.

Gabbardi ülehüppamist on demokraadid juba varem ette aimanud. Kuid Trumpi kampaania äkiline keskendumine oma kandidaadi esitlemisele ainsana, kes lõpetab ülemaailmsed konfliktid, tuleb pärast seda, kui Harrise kampaania seisab silmitsi uue vasakpoolse kriitikaga pärast demokraatide üldkogu Chicagos.

Demokraatide üldkogu mitmepäevane kõnelejate nimekiri sisaldas Gazas Hamasi võitlejate poolt pantvangi võetud inimeste pereliikmeid. Sellel ei esinenud ühtegi palestiina-ameeriklaste kõnelejat – sealhulgas mitut üldkogu eel välja pakutud inimest.

Esmaspäeval püüdsid teised endise presidendi Trumpi kampaania liikmed välja tuua sama argumenti, milles kujutati Bidenit ja Harrist kui võimetuid Ameerika relvajõude vastutustundlikult juhtima.

JD Vance süüdistas Trumpi kampaania pressikõnes Harrist ja tema ülemust Valges Majas „reetmises”, kuna nad ei nõudnud aru ega algatanud muudatusi pärast Kabulist lahkumist ja Abbey Gate’i rünnakut.

„Miks pole kedagi lahti lastud?” küsis Vance kõne ajal. „Miks pole keegi vastutanud juhtunu ja jällegi meie kõige kallima ressursi siin riigis, nende inimeste elude raiskamise pärast, kes on valmis andma kõik avaliku teenistuse eest?”

„Fakt, et Harrise administratsioon on igal sammul kivimüüriga löönud, fakt, et kedagi pole lahti lastud, viitab sellele, et meil on selles riigis tõeline juhtimiskriis,” jätkas Ohio senaator.

Afganistanist lahkumisel on palju tegureid, mida on kritiseeritud pärast riigi hõivamist Talibani poolt. Hamid Karzai rahvusvahelise lennujaama lennurajal toimusid kohutavad stseenid, kui USA väed ei suutnud lennurada kindlustada ja hirmunud afgaanid üritasid õhkutõusmisel klammerduda massiivsete kaubalennukite külge. Mitmed jäid selle käigus lennuki rataste alla ja said surma.

Abbey Gate’i rünnak ise oli viimaste aastate üks suurimaid USA sõjaväelaste kaotusi Afganistanis. Samuti sai surma ja vigastada kümneid Afganistani tsiviilisikuid, kes lootsid pääseda lennurajale, kust lennukid väljusid. USA vastuseks antud rünnak, mille eesmärk oli tabada ISIS-ega liitunud terroristide sihtmärki, lõppes hoopis Afganistani abitöötaja ja üheksa tema pereliikme, sealhulgas seitsme lapse surmaga.

„Nagu asepresident Harris on öelnud, oli see julge ja õige otsus lõpetada Ameerika pikim sõda ja tuua meie vaprad sõjaväelased koju. Biden-Harrise administratsioon päris Donald Trumpilt segaduse. Trump soovib, et Ameerika unustaks, et tal oli neli aastat aega Afganistanist välja pääsemiseks, kuid ta ei suutnud seda teha. Kõik, mida ta tegi, oli meie pikima sõja jätkamine,” ütles Harrise kampaania pressiesindaja Ammar Moussa esmaspäeval Independentile, kui temalt küsiti rivaalide viimase kriitika kohta. „Trumpi ei saa usaldada, et meid kaitstakse, kuid asepresident Harris on maailmaareenil end tõestanud liider ja kasutab oma teadmisi Ameerika julgeoleku tagamiseks, meie vastaste alistamiseks ja oma liitlaste poole hoidmiseks kogu maailmas.”

Trumpi administratsiooni endine siseminister Ryan Zinke oli veel üks Trumpworldi tegelane, kes seostas Afganistanist väljumise halva juhtimist Bideni administratsiooni välispoliitikaga laiemalt.

„Teate, meie riik seisab silmitsi väga selge muutusega või lihtsalt selge valikuga ja see valik on nõrk juhtimine, globalistlik juhtimine, mida oleme näinud Afganistanist kuni Ukrainani, mis on viinud Vaikse ookeanini, mis on viinud Venezuelani. Harris-Bideni administratsiooni tõttu seisame silmitsi nelja suurema piirkondliku konfliktiga,” väitis Zinke.

Trump ise kordas oma esmaspäevasel üritusel tuttavat väidet, et ta võib mõne kuu jooksul pärast presidendiks valimist lõpetada Venemaa ja Ukraina vahelise sõja. Vabariiklaste kandidaati on süüdistanud tema demokraatidest vastased, et ta kavatseb üle sõita Ukrainast, kui ta selle eesmärgi saavutamiseks territooriumi loovutab. Ta ise pole välja toonud konkreetset plaani sõja lõpetamiseks või selle leviku tõkestamiseks NATO-ga ühinenud Ida-Euroopa riikidesse.

Oma presidendiameti ajal kohtus Trump Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 2018. aastal toimunud kahe globaalse suurvõimu tippkohtumisel. See tippkohtumine lõppes sellega, et Trump võttis avalikult oma riigi luurekogukonna vastu seisukoha seoses Venemaa häkkimise ja sekkumisega 2016. aasta presidendivalimistesse, samal ajal kui Venemaa president seisis tema kõrval.