Saksamaal, mis on olnud Ukraina üks suuremaid toetajaid pole enam raha riigi toetamiseks. Sellest teatab Saksa meedia.
Venemaa-vastases sõjas viiakse Ukrainasse väidetavalt vaid materjal, mis on juba heaks kiidetud, rohkem enam mitte, vahendab Frankfurter Allgemeinen Sonntagszeitung.
Väljaande Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung (FAS) andmetel ei ole praeguse eelarveplaani kohaselt selleks enam uut raha saadaval. Kohale tarnitakse endiselt materjale, mis on juba heaks kiidetud, kuid kantsler Olaf Scholzi (SPD) nõudmisel ei tohiks kaitseministeeriumi täiendavaid taotlusi enam rahuldada, seisab raportis.
Nagu FAS sai teada dokumentidest ja e-kirjadest ning pärast arutelusid mitmes föderaalvalitsuse asutuses ja parlamendis, edastas rahandusminister Christian Lindner augustis kaitseminister Boris Pistoriusele vastavasisulise palve.
Selles öeldakse, et „uusi meetmeid” võib rakendada ainult siis, kui selle ja järgmiste aastate eelarveplaanides on „rahastamine tagatud”. Tuleb tagada, et „limiitidest peetakse kinni”.
Käesolevaks aastaks on Ukrainale ette nähtud vahendeid ligikaudu kaheksa miljardi euro ulatuses. Järgmiseks aastaks planeeritud maksimumlimiit on neli miljardit eurot ja ilmselt on see juba üle broneeritud.
FAS-i andmetel tuli sellele kinnitus Bundestagi eelarvekomisjonilt. Kaitsepoliitika eest vastutav eelarveekspert Andreas Schwarz ütles väljaandele, et Ukraina jaoks „uusi tellimusi ei esitata”, kuna neid enam ei rahastata.
Ukrainale abi piiramist kinnitas ka opositsiooni esindaja Ingo Gädechens: „Olaf Scholz ja tema valgusfoorid külmutavad rahalist ja seega ka sõjalist toetust Ukrainale.”
Kaitseministeerium ja rahandusministeerium ei soovinud AFP küsimuse peale infot esialgu kommenteerida. Rahandusministeeriumi esindajad teatasid reede õhtul, et põhimõtteliselt tehakse kõik Ukraina toetamise otsused tihedas koostöös riigikantseleiga.
Föderaalvalitsus teeb „eelkõige koostööd G7 riikide ja ELiga, et avada Ukrainale 50 miljardi dollari väärtuses lühiajaline rahastamisvahend, kasutades külmutatud Venemaa varasid”. „Saksamaa kahepoolne abi on endiselt kõrgeimal tasemel, kuid see sõltub selle vahendi tõhususest,” märgitakse valitsusringkondades.
Veidi enne tähtaega leppis föderaalvalitsuse eri parteide juhtkond kokku muudatustes 2025. aasta föderaaleelarve eelnõus. Mõned vaidlusküsimused on lahendatud, kuid kaheteistkümne miljardi euro suurune rahaline auk on endiselt alles. Seda raha tuleb säästa, ilma et oleks selge, kus täpselt.
