Soome metsadesse, põldudele ja teede äärde on ilmunud kolme meetri kõrgused konteinerid, mis näevad välja tagasihoidlikud, kuid on tehnikat täis.
Konteinerid on akuhoidlad. Neid on mitmes suuruses, kuid sageli meenutavad nad betoonalusele asetatud kasti, vahendab Yle.
Mitmesse Soome valda on lühikese aja jooksul vaikselt tekkinud konteinerid. Nende arv kasvab jätkuvalt, sest praegu on paljudes omavalitsustes käimas loa saamine või planeeringulahendus.
Akusalvestuse eesmärk on tasakaalustada päikese- ja tuuleenergiast tulenevaid kõikumisi.
Paljude lubade taotlejaks on Nwj Fin oy, kes soovib rentida akuhoidlate tarbeks maad kas vallalt või eraisikutelt. Nwj Fin on 2022. aastal asutatud Prantsuse NW Groupe tütarettevõte.
Firma tegevjuht Harri Vesa ei soovi asja Yle-le kommenteerida, vaid suunab küsimused Prantsusmaale.
NW Groupe kommunikatsioonijuht Laura Perren ütleb, et ettevõte on Soomes uus tegija.
Tahame ära oodata, kuni meie lahendused Soomes tööle hakkavad, enne kui meediaga suhtleme.
Prantsusmaa turuliidriks olev ettevõte on aga valmis oma tootest ise rääkima. Patenteeritud akuhoidla on suunatud eelkõige maapiirkondadele ja äärelinnadele, mis seletab, miks taotlusi tuleb praegu just väikestes omavalitsustes.
Soome akuhoidlaid toetavad arvukad kodumaised ja muud ettevõtted.
Jah, siin on akubuum käimas, ütleb võrguettevõtte Fingrid võrgu strateegilise planeerimise juht Mikko Heikkilä.
Akuhoidla idee on põhimõtteliselt lihtne. Akut laetakse siis, kui elektrit on palju ja börsielekter on odav. Aku tühjeneb, kui elektrit on tavapärasest vähem ja elekter on kallis.
Soomlased sõltuvad üha enam tuuleenergiast. Alati tuult ei ole, siis on elektrit vähem ja hind tõuseb.
Akuhoidla tasakaalustab elektrisüsteemi. Akud on eriti head lühiajaliste häirete korral, sest need on tõesti kiired, ütleb Heikkilä.
Akuhoidlad vähendavad elektriettevõtete hankekulusid. Nii saavad nad Heikkilä sõnul ka tulevikus elektriarvete kõikumist mõnevõrra tasandada.
Põhivõrku või jaotusvõrku on juba ühendatud sadu megavatte akuhoidlaid. Sama palju on Heikkilä sõnul ehitamisel. Huvi on veelgi suurem.
Tellimispäringuid on tulnud üle 10 000 megavati eest.
See on tohutu kogus, sest see oleks enam kui kuus korda suurem kui Olkiluoto 3 tootmisvõimsus. Кõik investeeringuplaanid aga ei teostu.
Heikkilä sõnul on enim päringuid tulnud Lõuna-Soomest, läänerannikult ja Pohjanmaalt, kuid üksikuid projekte on käsil kõikjal Soomes.
Pirkanmaal ja Satakuntas on hoidlad kerkinud või kerkivad kiirenevas tempos ning mitmed hoidlad on tulemas ka näiteks Lappeenrantasse.
Akuhoidlate buumi on näha ka ülekandefirmas Caruna. Caruna müügijuht Ilkka Möttönen ütleb, et ainuüksi ettevõtte võrgupiirkonnas on klientidelt tulnud päringuid enam kui saja akuprojekti kohta. Suurimatel juhtudel ulatuvad võimsused kuni 15 megavatini.
Caruna võrgupiirkonnas on ehitamisel ligikaudu paarkümmend ühendust.
Caruna saab elektri ülekandetasud akuhoidlatelt, akuoperaator aga peamiselt elektrisüsteemi reservturult. Põhivõrguettevõtte poolt hallataval reservturul soetatakse reserve elektrisüsteemi katkematu töö ning tarbimise ja tootmise tasakaalu tagamiseks.
Ka Ilkka Möttönen usub, et akuhoidlad võivad kõikumisi tasandada.
Akud võivad aidata lokaalselt võrdsustada tarbimist ja tootmist seal, kus praegune elektrivõrgu võimsus ei talu suuremaid tarbimis- või tootmistippe. Need võivad olla piirkonnad, kus elektritarbimine või -tootmine on mõne aastaga metsikult kasvanud, näiteks elektrifitseeritud kütte, päikeseenergia või tuuleturbiinide tõttu.
Parimal juhul võiksid akud alandada ka tarbijate elektriarveid.
Ma ei hakka arvama, kuid võib kuluda paar aastat, enne kui see teoks saab, ütleb Möttönen.
Ka Fingridi võrgu strateegilise planeerimise juht Mikko Heikkilä usub, et tänu akudele saab hindu alandada.
Kindlasti julgen nüüd öelda, et sellel on mõju. Usun, et akusid on lähiaastatel rohkem ja seega nende tähtsus suureneb, sõnab ta.
