Soome lõunaosas Kärkölä vallas Järveläs elava Riina mõõt on täis saamas. Me oleme tõesti vihased! Kaheksa nädalat pole sooja vett saanud ja elu on tõesti raske, pahvatab ta.
Kärkölä kortermajas, kus Riina elab, on kõik 26 korterit juuli algusest sooja veeta, vahendab Yle.
Elanike sõnul on majafirma omanik ja üürileandja ikka ja jälle lubanud, et asjaga tegeletakse, kuid midagi pole juhtunud. Elanikud on nördinud, et pole ausaid vastuseid ning omanik ei pruugi sõnumitele üldse vastata.
Kortermaja omava firma esindajat pole Yle vaatamata arvukatele katsetele kätte saanud kommentaari saamiseks.
Elanikud on lisaks märganud, et maja hakkab vaikselt lagunema. Esimese asjana märkab majja siseneja, et trepikoja välisukse klaas on katki. Remondimehi pole nähtud, kuigi omanikule räägiti sellest pool aastat tagasi.
Lagunemise märgid on näha kõikjal trepikojas ja korterites. Sooja vett ei ole, ütlevad elanikud.
Eelmisel talvel oli majas tõesti külm. Pidin magama kolme teki all, nokamüts peas. Õnneks saan tööl duši all käia. Külm dušš külmas korteris ei meelita, ütleb Riina ja keerab tualetis kraani lahti.
Soojas asendis tuleb vett välja vaid väikese nirena. Külm vesi tuleb normaalse survega.
Paar aastat pole millegi eest hoolitsetud. Kanalisatsioonitorud ummistuvad ja haisevad. Oleme pidanud üle minema valmistoitudele, mida süüakse ühekordsetelt taldrikutelt, sest nõudepesuvett tuleks kuuma ilmaga eraldi soojendada, jätkab teine elanik Jonna.
Olukord tundub ainulaadne, kuid kinnisvaraliidu hinnangul on selliseid juhtumeid olnud varemgi.
Seda juhtub harva, ütleb kinnisvaraliidu Kiinteistöliitto juriidiline esindaja Tapio Haltia.
Haltia sõnul ei ole sooja vee ja kaugkütte katkestamine ebaseaduslik meede, kuna tegemist on omaniku ja soojuse jaotusettevõtte vahelise kokkuleppega. Kaugkütet müüvalt ettevõttelt ei saa eeldada, et see tarniks soojust ja sooja vett enda arvelt.
Kortermaja omav ettevõte on taotlenud võlgade ümberkujundamist. Kinnisvara haldaval firmal on tasumata arveid soojafirmale Kärkölän Lämpö Oy enam kui 20 000 euro eest.
Lisaks nõutakse arestiga ettevõttelt sisse umbes 20 000 eurot vara- ja võõrandamismaksu.
Ettevõte märgib kohtule esitatud saneerimisavalduses, et ettevõtte hetkelised finantsraskused on põhjustatud ettenägematust ja väga suurest kulude kasvust. Renoveerimistaotluse kohaselt on ettevõtte tellitud kaugkütte hinda lühikese aja jooksul tõstetud enam kui 30 protsenti.
Kärkölän Lämpö Oy sõnul on olukorrale lahendust otsitud juba pikka aega.
Oleme koos ettevõtjaga püüdnud leida lahendust ehk töötavat makseprogrammi juba ligi poolteist aastat. See pole tulemusi andnud, mistõttu meil ei jäänud muud võimalust, ütleb ettevõtte juhatuse liige Juha Voho.
Elanikud ütlevad, et on võtnud ühendust tarbijanõustamisega. Vastus oli, et suure nõudluse tõttu teenuste järele võib otsuse tegemiseni kuluda paar aastat.
Elanikud Riina ja Jonna on juba otsustanud majast lahkuda. Uute korterite üürilepingud on juba sõlmitud.
Hetkel oleme seisukohal, et üüri ei maksa. Omanik on nii mõnigi kord lubanud, et mõne päeva pärast tuleb soe vesi, aga midagi pole juhtunud. Suhtlemine on aeglane ja juhuslik, ütleb Jonna.
Üüri maksmata jätmine pole aga kinnisvaraliidu juriidilise asjatundja hinnangul õige, isegi kui omanik on oma lubadust murdnud. Tegemist on üürniku ja üürileandja vahelise kokkuleppega.
Õige viis on saata üürileandjale üürilepingu lõpetamise teade, kui uus leping on juba sõlmitud. Ilma selleta jätkub üürileping ja üüri maksmise kohustus, teatab Kiinteistöliitto esindaja Haltia.
Sellisel juhul saavad elanikud üürileandjaga üüri alandamise osas läbi rääkida. Kui omanikuga ühendust ei saa, võib lepingu lõpetamise teade kohale toimetada täituri (haastemies) kaudu, ütleb Haltia.
Üürnikul on ka võimalus anda üürilepingu rikkumine kohtusse, mis võib kaasa tuua pika ja kuluka protsessi.
Mõlemad pooled peaksid hoolikalt kaaluma, kas sellel on mõtet. Läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepe on aga alati lihtsam lahendus, märgib Haltia.
