Soomes hakatakse piirama eluasemetoetuse saamist – need asjad võivad olla määravad

Eluasemetoetust kärbitakse Soomes nüüd mitmelt poolt. Ühe säästmisvahendina taastab Petteri Orpo valitsus eluasemetoetuse puhul varade hindamise, mis tähendab, et tulevikus mõjutab inimese vara eluasemetoetust.

Asjaga tegeleva ministri sõnul on eesmärk suunata eluasemetoetus neile, kes seda tõesti vajavad. On õiglane, et eluasemetoetuse suurust ei mõjuta mitte ainult sissetulek, vaid ka saaja jõukus. Praegu puudub varade kontroll, mistõttu võib eluasemetoetust taotleda ja saada ka loteriivõitja, ütleb Yle-le sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Küll aga äratab palju kriitikat aasta lõpus parlamendis arutusele minev eelnõu. Augusti alguses lõppenud kooskõlastusringil oli üks põhiline murekoht, milline vara mõjutab toetust.

Varade hulka ei kuulu mittetootlikud varad, näiteks suvila, mida kasutate ise, või auto, mida kasutate eraviisiliselt. Küll aga võetakse vara hindamisel arvesse ettevõtja äriruum või kaubik.

Piirangu üle on üllatunud mikro- ja üksikettevõtjate huvides tegutsev organisatsioon Myry, kes usub, et reform puudutab eelkõige naiste seas domineerivate valdkondade ettevõtete omanikke.

Meie kogemuse kohaselt on mõjud kõige suuremad teenindus-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustussektori ettevõtjate seas, kus on palju ettevõtjaid. Ja paljudel inimestel võib olla isegi kaubik, millega nad saavad äri ajada, ütleb Myry juhataja Liisa Hanén.

Hanéni sõnul on üksikvanemaid ja osalise tööajaga ettevõtjaid, kes on taotlenud aeg-ajalt eluasemetoetust. Seda gruppi ei ole eelnõu hinnangutes arvesse võetud, sest arvutused ei hõlma neid, kellel on olnud õigus eluasemetoetusele vaid osa aastast.

Sarnaselt Myryga märkis ka terviseamet oma avalduses, et oluline on jälgida, et muudatus ei tekitaks jätkusuutmatuid olukordi ettevõtluses või kutsetegevuses vajalike varade osas.

Terviseameti hinnangul puudutab reform väikest osa eluasemetoetuse saajatest, kuid nende jaoks on eluasemetoetuse vähenemine arvestatav.

Eelnõus kasutatud terviseameti indikatiivsete arvutuste kohaselt langeks näiteks enam kui viiesajast üksikvanemast koosneva grupi seas eluasemetoetus keskmiselt 266 euro võrra kuus.

Liiga madal jõukuse piir on toonud kaasa ka osa kommentaatorite kriitikat. Inimesi rahaasjades abistava Tagatisfondi (Takuusäätiö) hinnangul ei soodusta limiidid säästma traditsiooniliselt soovitatud 3-6 kuu palga suurust hädaabifondi.

Olukorra teeb veidi lihtsamaks varadest välja arvatud 2000 euro suurune hädaabireserv, mis läheb varadest maha. Tagatisfondi limiit on aga liiga madal.

Ühe kodumasina rikkiminekule see võib-olla vastu peab, aga kui ülevaataja ütleb samal ajal, et talverehvid tuleks välja vahetada, siis see ei pea enam vastu, ütleb Garantiifondi tegevjuht Juha A. Pantzar.

Eelnõu eest vastutava sotsiaalkaitseministri Sanni Grahn-Laasoneni sõnul on piirmäärad piisavad. Tema hinnangul annab 10 000 euro suurune varalimiit koos 2000 euro suuruse käibekapitaliga piisavalt ruumi säästmiseks.

Piirangud võimaldavad ka edaspidi majapidamistel rahaliselt valmistuda, ilma et see mõjutaks toetust, ütleb Grahn-Laasonen.

Lisaks näeb nii Garantiifondi tegevjuht Pantzar kui ka mõned teised kommentaatorid riskina bürokraatia suurenemist.

Eelnõus toodud arvutuste kohaselt peaks jõukuse hindamine tooma kokkuhoidu umbes kaheksa miljonit eurot aastas, kuid eraldi kulude arvestust pole.

Pantzari arvates jääb kokkuhoid niikuinii väikeseks.

„Ainuüksi toimetulekutoetuse vajadus võib suureneda ja see võib asendada kaheksa miljonit eurot, rääkimata tööjõust, kes tegeleb nende varade hindamise dokumentidega,” ütleb Pantzar.

Seevastu eelnõu eest vastutav Sotsiaal- ja terviseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Mikko Horko ei usu, et toimetulekutoetuse vajadus varaga arvestamise tõttu palju suureneks, sest toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse samuti varasid.

Tema sõnul tekivad varade hindamisest paratamatult kulud, kuid ta ei eelda, et need on väga suured.

Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et eluasemetoetust maksval Kelal on sellel teemal juba kogemusi. Varade hindamine kehtis kuni 2015. aastani, seega ei pea Kela süsteeme nullist ette valmistama.

Miks aga ennistatakse varade hindamine praegu, kui sellest loobuti vähem kui kümme aastat tagasi, osaliselt seetõttu, et see oli liiga keeruline? Vastutusminister Grahn-Laasoneni sõnul on põhjuseks eluasemetoetuste tõus ja soov süsteemi ühtlustada.

Muudatus ühtlustab eluasemetoetuste süsteeme, sest pensionäri eluasemetoetus arvestab toetuse määramisel ka varasid, ütleb Grahn-Laasonen.

Igaühe vara ei mõjuta aga tulevikus eluasemetoetust. Nimelt hakatakse järgmise aasta augustis üliõpilastele maksma üldise eluasemetoetuse asemel õppetoetuse eluasemelisa, kus vara hindamine puudub.

Kommentaarid
(Külastatud 1,063 korda, 1 külastust täna)