Vantaa vangla labürindikujulised koridorid on tühjad ja kambrite uksed lukus. Tühjus on tingitud sellest, et seal on nii palju vange.

Ühel augustikuu reedel on vanglas 235 vangi, kuigi kohti on tegelikult vaid 185. Eelmisel päeval oli vange 229. Ülerahvastatus on nii suur, et vangide järelevalveks ja turvalisuse eest hoolitsemiseks ei jätku töötajaid. Seetõttu on vangla terve päeva lukus, vahendab Helsingin Sanomat.

Olukord pole uus, kuna sel aastal on olnud pidevat ülerahvastatust ja suletud ustega päevi. Ülerahvastatus on probleemiks ka teistes Soome vanglates.

Sulgemispäevadel saab vanglas läbi viia ainult kinnipeetavate põhikirjalisi tegevusi. Söömine, väljas käimine, arsti külastamine, tugiisikutega kohtumine ja kohtumenetluses osalemine. Ülejäänud aja istuvad vangid lukustatud kambrites. Näiteks ei saa jõusaali minna.

„Tegelikult on Vantaa vangla olnud krooniliselt ülerahvastatud ilmselt selle asutamisest saadik. Ehk siis kunagi tehti rajatised liiga väikesed,” räägib vangla direktor Tommi Saarinen.

Järgmise, 2025. aasta alguses võtab vangla kasutusele 160 voodikohaga lisahoone. Sellega saab sellest suurim vangla kogu Soomes.

Vanglakohtade arv suureneb, aga ka vajadus nende järele. Karistusjärelevalveameti andmetel prognoosib justiitsministeerium, et lähiaastatel on üle riigi vaja veel 350 vanglakohta. Seadusemuudatused nagu relvakuriteod ja tingimisi vabanemiste piiramine suurendavad vangide arvu.

Veel pole päris kindel, kas lisahoone mahutavus toob vangla segasele olukorrale lõpliku leevenduse. Aruannete järgi peaks tulevikus vanglakohti jätkuma, ütleb Saarinen. Teisalt suurendavad seadusemuudatused vangide arvu seni prognoositust rohkem.

„Selline on lugu. Praegu on raske täpselt hinnata,” kommenteeris ta ruumide piisavust pikemas perspektiivis.

Helsingin Sanomat sai võimaluse rääkida ka kahe vangiga. Nad ei esine loos oma nime all, kuna nende kohtuprotsess on veel pooleli ja jõustunud otsuseid pole.

JP nime kasutanud vang ütles, et ülerahvastatus tähendab ka seda, et kambrites võib olla rohkem vange. Mõned võivad magada madratsiga põrandal. Üksuse juht kinnitab asja.

„Olen palju kordi võrrelnud, et kui koeri või hobuseid peetaks samades tingimustes, võetakse inimene vastutusele loomade vastase kuriteo eest,” räägib JP.

Ta on vanglas veetnud 11 kuud. Ta sai kohtust pika, enam kui 10-aastase karistuse raske narkokuriteo eest, kuid kaebas edasi ringkonnakohtusse.

Hetkel elab ta oma kongis üksi. See näeb välja nagu väike tuba ühiselamus, kus on voodi, televiisor ja lauaplaat.

Suletud ruumidega seotud ebakindlus on JP jaoks tülikas. Tema jaoks on vanglas olulised rutiinid. Sulgemisi ei saa ilmtingimata ette ennustada, aga neist saab tema sõnul teada alles hommikul.

„On täiesti selge, et sulgemised muudavad inimesed tigedaks,” sõnab ta

Tema sõnul kestavad sulgemised 23 tundi. Saarinen kinnitab, et need algavad hommikul ja jätkuvad ka järgmise hommikuni.

JP ega teine ​​narkokuriteos süüdi mõistetud vang pole näinud kaklusi, mis oleks pingeid tekitanud. Selles loos esineb teine vang nimega Harri.

„Jah, inimesed siin ärrituvad,” ütleb ta.

Harri sai kohtult 3,5-aastase karistuse ja ootab nüüd edasikaebamist. Ta on olnud vanglas umbes 12 kuud. Ta ütleb, et tema tingimisi vabastamine algab novembris.

Kuna tal on toas Xbox, pole tal ajaveetmisega palju probleeme olnud.

Vangide seas on arvatud, et pidevad sulgemised on kõige ebaausamad nende suhtes, kelle karistust kohtus vähendatakse või see tühistatakse, ütleb ta. Ta ise on veendunud, et tema karistust vähendatakse.

Ülerahvastatus võib avaldada ka sotsiaalset mõju.

Kui vangid paigutatakse väikestesse ruumidesse, suureneb vägivalla oht. Eelmisel talvel oli Vantaa vangla rohkem täis kui praegu suvel. Ka julgeolekuolukord oli siis hullem.

Samuti ei saa ilmtingimata kõigile korraldada rühmategevusi.

Personalil on iga kinnipeetava jaoks üldiselt vähem aega. Kui vangid on kambrisse lukustatud, ei saa samamoodi taastustööd teha. Saarineni sõnul on suhtlemine oluline, sest sellega püütakse vangi mõjutada.

Soomes on vanglate eesmärk vähendada vangide kuritegevuse kordumist. Saarineni sõnul on uued kuriteod seda tavalisemad, mida kinnisematest tingimustest vang vabaneb.

Augusti kahe nädalaga kasvas vangide arv Vantaal neljakümne võrra. Vanglajuhi Saarineni sõnul näeb sügis halb välja ja võib juhtuda, et sulgemiste arv kasvab. Kuna ka teised vanglad on täis, ei saa vange suurematesse üksustesse üle viia.

Raha tuleb kokku hoida ka Karistusjärelevalveameti, ütleb Saarinen. Tema sõnul saab uue hoone kasutusele võtmisel palgata algselt planeeritust vähem töötajaid. Seetõttu tuleb Vantaa töökorraldus teistmoodi korraldada, et vajalikud tööd tehtud saaks.

Lisaks teatas amet juuli lõpus, et on alustanud koondamisläbirääkimisi. Nende hulgas on 46 pea- ja juhtimistasandi ametnikku. Seal öeldakse, et koondatakse kuni üheksa inimest.

Uued ruumid vange aga praegu ei aita. Mida saab teha, kui nad on päevaks üksi kongi lukustatud?

„Pole muud võimalust kui telekat vaadata või raamatut lugeda. Need on ainsad võimalused,” ütleb JP.

Kui kambri uksed sulguvad, vaatab JP teleuudiseid. Harri naaseb pooleli jäänud Xboxi mängu juurde.