Soome vanemad ostavad oma noortele kortereid – laps taotleb eluasemetoetust ja vanemad saavad üüritulu

Turus õppiv 21-aastane Emmi häbenes vahel rääkida, kuidas ta elab. Põhjus polnud selles, et korter asus Vantaal Louhelas, vaid selles, et korteri omanik on tema isa.

Jah, alguses ma mõtlesin sellele, sest see on täiesti erinev olukord kui kõigil teistel. Vahel maksin üüri ise ja vahel isa, räägib ta.

Emmi on tavalisest perekonnast. Korteri ostmise ajal oli selline võimalus. Ja mis puudutab sõprade uudishimu rikkuse vastu, siis ta ise naerab, et korter asub Louhelas, kus korterid on üsna soodsad, vahendab Yle.

Kui Emmi elukorraldus teistele selgeks sai, suhtuti sellesse üldiselt positiivselt.

Oluline on olla avatud alternatiivide osas, nendib ta.

Praegu elab ta korteris koos elukaaslasega. Otsitakse päris oma korterit, mille kulude katmisse panustab ilmselt ka isa.

Paljud kinnisvaramaaklerid on öelnud, et suve lõpus on paljud ülikooliõpinguid alustavate noorte vanemad korterit ostmas käinud. See ostjaskond paistab hetkel erakordselt selgelt silma. Nähtust esineb igal aastal, kuid praeguses turusituatsioonis on see rohkem esile tõusnud.

Pärast uinutavat aasta algust on eluasemeturg suvekuudel saanud sisse uue tuule. Kinnisvaravahenduse keskliidu tegevjuhi Tuomas Viljamaa sõnul näitab suurte ülikoolilinnade müük taas huvi ka väikekorterite vastu.

Tippaastatest oleme veel kaugel, kuigi kinnisvaramaakleritel on kiire. Väikesed korterid pakuvad huvi ka üüriturul, sest praegu on terve aasta raskeim hooaeg.

Märkimisväärne tegur on õpilaste vanemate osalemine eluasemetehingutes. See ei kehti ainult jõukate perede kohta, vaid ka tavaliste soomlaste kohta, kes peavad korteri ostmist paremaks võimaluseks kui kõrge üürihinna maksmist.

Viimastel aastatel viidi üliõpilased üle üldisele eluasemetoetusele, mis on ärgitanud lapsevanemaid kaaluma lapsele korteri ostmist, selgitab Viljamaa.

Seega on õpilasel, kes elab oma vanematele kuuluvas korteris, õigus saada tavalist eluasemetoetust. See võib aga muutuda.

Valitsus teeb ettepaneku viia üliõpilased järgmise aasta augustist üldise eluasemetoetuse alt üle õppetoetuse baasil antavale eluasemetoetusele. Sel juhul vähenevad oluliselt vanematelt üüritavas või vanematele kuuluvas korteris elava õpilase hüvitised.

Õpilaste eluasemetoetuse seaduse eelnõu on kooskõlastusringil 11. septembrini.

Kinnisvarafirma Huoneistokeskus müügijuht Carita Wihanto lükkab ümber jutu, et kortereid ostavad vaid jõukad pered, kes on sündinud, kuldlusikas suus.

See on müüt. Tavalised Soome pered ostavad need korterid, sõnab ta.

Kui kõrgkoolide sisseastumiskatsete tulemused välja kuulutati, hakati kortereid otsima.

Vanemate oma kodulaen on juba tasutud ja laenu saab juurde võtta. Lõppude lõpuks on see investeering vanematele, kes ostavad oma lastele. See võib jääda investeerimiskorteriks, kui lapse õpingud läbi saavad ja laps välja kolib, sõnab Wihanto.

Eriti hinnatud on alla viiekümneruutmeetrised korterid, mis asuvad heades ülikoolide lähedal asuvates korterikompleksides.

Kui selliseid rohkem oleks, oleks see lihtne töö, naerab Kiinteistönvälytys Etta LKV Oy kinnisvaramaakler Tarja Juusela.

Hetkel on eluasemeturg tasakaalus, kus nii ostjatel kui müüjatel on head võimalused.

Nüüd on mõlemal poolel see H-hetk, see on nii ostja kui müüja turg. Reaalsus on see, et kui saad vähem oma eest, maksad ka järgmise eest vähem. Nüüd on selgelt elavam õhkkond, et kindlasti hakkavad hinnad veidi tõusma, hindab Juusela.

Ka kinnisvarabüroode keskliidu tegevjuht Tuomas Viljamaa usub, et kinnisvara hinnad tõusevad taas, eriti suurlinnades.

Suurlinnadest paistab praegu suhteliselt soodsate hindadega silma Turu, võrreldes Helsingi piirkonna ja Tamperega.

Alla 50-ruutmeetrised korterid on väga populaarsed, sest hind on mõõdukam.

Varem osteti rohkem kui 200 000 eurot maksev korter. Nüüd on ostjate võimalused mõõdukamad ja mõeldakse hoolikamalt. Mõeldakse ka kuludele laiemalt, ütleb Carita Wihanto.

Turus on juulis-augustis 1-toaliste korterite võlavaba müügihind olnud keskmiselt umbes 115 000 ja ruutmeetri hind umbes 3700 eurot ruutmeetri kohta. Helsingis olid vastavad näitajad 177 000 eurot ja 6000 eurot ruutmeetri kohta ning Tamperes 120 000 eurot ja 3900 eurot ruutmeetri kohta.

Kommentaarid
(Külastatud 4,562 korda, 1 külastust täna)