Kodanikuühenduse Finnwatchi hinnangul on sotsiaalmeedia ettevõtjate maksude optimeerimine vaid suurenenud pärast seda, kui organisatsioon paljastas aasta tagasi, kuidas tuntud sotsiaalmeedia staarid on korraldanud oma maksustamise võimalikult pisikeseks.

Ettevõtjad kasutavad ära Soome maksuseaduste pakutavat võimalust vähendada dividendidelt makstavat maksu. Korraldades tegelikku tegevust tegeva ettevõtte omandiõiguse eraldi valdus- ehk holding-firmas, on neil võimalik oma ettevõtte netovara paisutada, mis võimaldab saada väga madalalt maksustatud dividende, vahendab Helsingin Sanomat.

Korraldus ei ole ebaseaduslik, kuid tekitab küsimusi Soome maksusüsteemi toimimise ja õigluse kohta. Soome dividendide maksusoodustuste süsteem on rahvusvahelises võrdluses väga erandlik.

„Dividendimaksusüsteem, mis premeerib suuremat netoväärtust madalama maksustamisega, loob stiimuleid rakendada erinevaid nippe netoväärtuse suurendamiseks. Kui trikk õnnestub, alandab see dividendisaaja maksustamist ka järgmistel aastatel,” ütleb Finnwatchi maksuekspert Saara Hietanen pressiteates.

Finnwatch toob teist aastat järjest esile sotsiaalmeedia ettevõtjad, kuid sarnast korraldust kasutavad ka paljud teised ettevõtjad, kes oma tööd müüvad.

Organisatsiooni andmetel on maksuamet viimase nelja aasta jooksul teinud korralduse osas kokku ligi 2300 eelotsust.

Finnwatch toob täna kolmapäeval, 28. augustil avaldatud aruandes välja Sara Sieppi ettevõtte Semihima, purustamisvideotega eduka Lauri Vuohensilta, Enni Koistineni ettevõtte Koistinen kikkailee, Rosanna Kulju ettevõtte RK Promotions ja jõusaaliettevõtja Jooel Vataneni ettevõtte Ptvgym jaoks tehtud valdusfirmade kokkulepped.

Ühenduse andmetel on iga kümnes küsitletud Soome sotsiaalmeedia ettevõtja teinud valdusfirma korralduse.

Kõigi selliste korralduste iva on see, et ettevõtjad on asutanud valdusfirma, millele nad on müünud ​​tegeliku äriettevõtte osakud. Tasuks on nad võtnud valdusfirma osakud.

Omandiõigus on jäänud ettevõtjale endale ning peale maksude vältimise on korraldusele raske näha muud õigustust.

Valdusettevõte kajastab talle kuuluvate äriettevõtte aktsiate väärtust oma bilansis nende õiglases väärtuses. Õiglane väärtus määratakse vastavalt äriettevõttes olevatele varadele ja ettevõtte oodatavale tulule.

Nii saab valdusettevõtte varast äriettevõtte arvestuslik väärtus. Korraldus hõlmab tavaliselt ka seda, et ettevõtjad on seejärel valdusettevõttes dividendidena jaganud suure osa äriettevõttes olevast varast.

Pärast seda on need dividendid saanud uuesti valdusettevõtte varade hulka lugeda, kuigi äriettevõtte aktsiate õiglane väärtus põhines juba suures osas samadel varadel, mis dividendidena välja maksti.

Nii saab valdusfirma vara kunstlikult veelgi kõrgemale pumbata.

Aruandes vaadeldud juhtudel on valdusettevõtte netovara tavaliselt pumbatud mitmekordseks võrreldes äriettevõtte netovaraga enne korraldust.

Paljudel juhtudel on ühenduse hinnangul paisutatud ka äriettevõtte õiglast väärtust maksuhalduri juhistest kõrvalekalduvalt. Õiglase väärtuse määramine on mõnevõrra tõlgendatav.

Skeem on selline, et dividende võetakse välja holding-firma kaudu. Mida suurem on holding-ettevõtte vara, seda enam saab dividendide võtmisel maksusoodustust.

Kui dividend ületab 8 protsenti holding-firma varadest, on maksustatav 75 protsenti dividendist. Kui aga holding-firma vara on piisavalt suur, nii et dividend ei ületa 8 protsenti selle varadest, on maksustatav vaid 25 protsenti dividendist, mis ei ületa 150 000 eurot.

Raamatupidamislik netoväärtuse suurendamine kõigi võimalike vahenditega on maksustamise seisukohalt soodne, sest ettevõtja poolt saadud dividendide maksustamine sõltub ettevõtte netoväärtusest. Kui dividendide summa on ettevõtte netovara suhtes maksimaalselt kaheksa protsenti, maksustatakse neid kuni 150 000 euroni väga kergelt. 75 protsenti dividendist on täielikult maksuvaba ja 25 protsenti maksustatakse tavapärase kapitalitulu maksumääraga, so olenevalt summast on maks 30 või 34 protsenti. See tähendab, et dividendilt makstakse maksu kokku vaid 7,5–8,5 protsenti.

Kui võrrelda dividendidelt makstavat maksu palgamaksuga, tuleb lisada ettevõtte kasumilt tasutud maks. Kui see kaasa arvata, maksab suure netoväärtuse kogunud ettevõtja saadud dividendidelt maksu kokku vaid umbes 26 protsenti.

Finnwatchi arvutuste kohaselt on mõne ettevõtja sellisest korraldusest saadav maksusoodustus mitukümmend tuhat eurot aastas.

Paljud maksueksperdid on kritiseerinud valdusfirmade mudeli ärakasutamist kui seaduse vaimuga vastuolus olevat ning lootnud kiirele muutusele. Näiteks keskkaubanduskoja maksuekspert Tomi Viitala on kutsunud üles kiiresti muutma dividendide maksustamist.

Emeriitprofessor Heikki Niskakangas kritiseeris korraldust teravalt aasta tagasi väljaandes Helsingin Sanomat. Ka ettevõtlusorganisatsioon Etla on nõudnud sekkumist netovarade kunstlikku kergitamisse.

Aasta tagasi tõi Finnwatchi raport muu hulgas välja sotsiaalmeedia suunamudija Natalia Salmela maksukorralduse. Maksude optimeerimist põhjendas ta sellega, et seda teevad kõik jõukamad ettevõtjad.

„Kui palju erinevaid maksutrikke kasutatavad maailma juhtivad onud IT-, logistika-, ehitus-, tööstuse [jm] sektorites?” kirjutas ta oma Instagrami konto lugude rubriigis.