Soome püstitas Pariisi olümpial omamoodi rekordi: ei saadud ühtegi medalit

Soome olümpiakoondise esinemine lõppes Pariisis enneolematult haledalt, sest medalit ei õnnestunud saada ühelgi soomlasel.

Soome pole kunagi varem suve- ega taliolümpiamängudel medalitest ilma jäänud. Pariisi sõitnud võistkond tegi seetõttu omamoodi kodumaise spordi ajalugu, vahendab Ilta-Sanomat.

Suusalegend Juha Mietot Soome kehv olukord ei üllata. Enne olümpiat panustas ta enda sõnul ühe medali peale, seega pole Mieto suurt pettumust kogema pidanud.

Küll aga teeb talle muret Soome spordi seis. Arenguruumi on palju, eriti treening- ja juhendamiskultuuris. Mieto nõuab spordiklubidelt ja olümpiakomiteelt suhtumise muutmist.

On aeg minna suure peegli ette. Tulemuste saavutamisel peaks olema kriitiline lähenemine. Sportlased ja treenerid peaksid maa peale tagasi tulema ja mitte ette kujutama, et siin juba saame auhinnakohti. Tähelepanu tuleb pöörata treeningute mahule ja piisavale puhkusele, sõnab ta.

Nüüd oleme põhjas. Kui suvised võistlused läbi ja sügis käes, siis on aeg kriitilisteks aruteludeks, märgib ta.

Kui võrrelda Soome praegust koondist mineviku edukate võistkondadega, siis tulevad esile mõned sportlaste taset nõrgendavad asjad. Mieto pilk on suunatud eelkõige sotsiaalmeedia ja interneti mõjudele.

Varem ei olnud neid neetud facebooke ja twittereid. Need tuleks täielikult ära kaotada, sõnab ta.

Aega, mis kulub nende kasutamiseks, tuleks kasutada puhkamiseks. Tuleks kehtestada keeld, mida plaanitakse ka koolidele, et neid ei tohi üldse spordis kasutada, sõnab ta.

Maadluses olümpiakulla võitnud Pertti Ukkola jagab Mieto muret Soome treeneritöö ja treeningute taseme pärast. Samuti nendib ta, et kehv edu oli ootuspärane.

Suhtumine sporti pole sama, mis 70ndatel. See ei saa olla õige treening, kui tulemust pole, sõnab ta.

Üheks probleemiks peab ta seda, et noorsportlased harrastavad vaid üksikuid populaarseid spordialasid.

Ma ei pea silmas, et see peaks olema sama, mis Ida-Saksamaal, kus treenerid valisid, kes millisele spordialale sobib. Mingisugune koostöö peaks aga olema, et keegi ei tegeleks asjata vale spordialaga, sõnab ta.

Treening peaks olema väga mitmekülgne juba noorest east peale. See ei too tulemusi, kui keegi tegeleb ainult ühe spordialaga, märgib ta.

Ukkola edu retsept on lihtne. Oluline on liikuda võimalikult palju ja mitmekülgselt ka siis, kui tingimused pole just kõige optimaalsemad.

Tänapäeval räägime liiga palju näiteks dieetidest. Olen terve elu söönud täiesti tavalist toitu. Tihti olin isegi sellises olukorras, kus polnud midagi süüa, sõnab ta.

Ikkagi harjutasime. Inimesel tekib selles mingi kõvadus, millest on siis hiljem abi, sõnab ta.

Aastal 2018 suusakarjääri lõpetanud Aino-Kaisa Saarineni sõnul olnuks medal Soome jaoks veelgi suurem üllatus kui ilma jäämine. Ekssuusataja tunnistab Soome tippspordi langustrendi.

Olukord on selles suunas liikunud juba aastaid. Pettumust valmistab, et trendi ei saa üldse murda, sõnab ta.

Alati enne mänge on lõpuks leitud keegi, kes on suutnud üllatada ja medali võita. Nüüd oli aga olukord ka vigastuste tõttu raske, nii et medal olnuks ülisuur üllatus, sõnab ta.

Saarineni sõnul ei väärtustata sporti ja sportlasi enam nii nagu varem, mis võib põhjustada kehva edu.

Peaks olema sportlasi, kes julgevad päriselt pühenduda ja usaldavad, et spordikarjäär tasub ära. Usaldus seevastu tekib siis, kui nii isik ise kui ka tema keskkond väärtustavad sporti ja liikumist.

Eelkõige eluaastad 18–23 on kriitiline aeg, mil tuleks sporti täielikult panustada. Tihti selgub nende aastate jooksul, kes jõuab maailma tipptasemele ja kes jääb punktitasemele.

Näiteks inimesed, kes õpivad ja tegelevad samal ajal spordiga, peaksid mõtlema, kas nad võiksid praegu täielikult sellele spordialale pühenduda ja alles hiljem õppida. Väga vähesed inimesed saavad mõlemale korraga pühenduda, märgib ta.

Saarineni sõnul pole treening ainus, mille väärtus väheneb. Ta ütleb, et on mõelnud seosele näiteks soomlaste kooliskäimise ja spordiedu vahel.

Lugemisoskus on samuti asi, mida tuleks väärtustada, aga lugemine on hoopis vähenenud. Ma ei tea, kas see on mingi üldine muutus, et asju, mida varem hinnati, hinnatakse nüüd vähem, sõnab ta.

Need on teemad, mida tuleks ühiskonnas tõsiselt arutada. Kui kõik oskavad hästi lugeda või sportida, siis saavad sellest ka kõik kasu. Samal ajal hakkavad esile kerkima need isikud, kellel on võimalus tipptasemele jõuda.

Kommentaarid
(Külastatud 918 korda, 1 külastust täna)