Teeme tööd, kus meid hammustatakse, lüüakse, sülitatakse peale ja lüüakse jalaga. Kellegi töö ei tohiks selline olla, ütleb Tarja Haapasaari.
13-aastase kogemusega Haapasaari on Lempääläs lasteaia õpetaja. Praegu töötab ta eelkoolis. Varem on ta töötanud ka lasteaiarühmades, vahendab Yle.
Yle kogus lasteaedade igapäevaelust kogemusi lasteaedade töötajatelt. Oma kogemusi jagas ligi 250 inimest.
Paljud ütlevad, et vägivald või sellega ähvardamine on tööl iganädalane, isegi igapäevane nähtus. Vastanute hinnangul on igapäevaelus eriti näha laste keskendumis- ja emotsionaalse kontrolli probleeme, rahutust ja agressiivset käitumist. Ka Haapasaari on oma töös kokku puutunud vägivallaga.
Mind on tooliga visatud, laud on peaaegu varvastele kukkunud ja juba nädal aega olid käsivarrel näha hammustusjäljed. Kui mind hammustati, oli juhtkond seda meelt, et ikka juhtub, räägib Haapasaari.
Lasteaiatöötajad räägivad Yle-le erinevatest meetoditest, mida lasteaedades on rakendatud. Seal on näiteks rahustavad ruumid ja pildikaardid, millega laps saab oma tundeid väljendada. Osadesse lasteaedadesse on soetatud töötajatele kuulmiskaitsed või hammustuskaitsekindad.
Töötajad sooviksid selgust, milliste vahenditega saab agressiivselt käituvaid lapsi maha rahustada.
Lasteasjade volinik on saanud kontakte lasteaedade töötajatelt, kes sooviksid, et kinnihoidmine seadusesse lisataks. Praegu ei ole kinnihoidmine alushariduse seaduses üldse välja toodud.
Samuti on haridusameti poolt kevadel avaldatud juhend lasteaedade laste kehalise ohjeldamise kohta soovituslik ega anna täpseid juhiseid.
Agressiivselt käituva lapse rahustamiseks alati sõnadest ei piisa, vaid last tuleb füüsiliselt ohjeldada, st kinni hoida, et ta endale ega teistele haiget ei teeks.
Paljud Yle-le oma kogemustest rääkinutest peavad kinnihoidmist viimaseks abinõuks, kuid vajaduseks, kui emotsionaalse tormi küüsi sattunud laps kujutab endast ohtu. Selge enamus vastajatest sooviks, et alushariduse seadus tooks välja kinnihoidmise.
Kinnihoidmine ei ole välja toodud ka koolidele kehtivas põhiharidusseaduses. Parlamendi õiguskantsler võttis asjas seisukoha 2021. aastal, kui pidas vajalikuks kinnihoidmist reguleerida seadusega.
Haridusamet leiab, et õiguskantsleri otsusest lähtuvalt tuleks üle vaadata ka alushariduse seadus. Ministeeriumis aga juriidilisi reforme käimas pole.
Lasteaedade töötajad tunnevad, et juriidiline säte tooks nende töösse kindlust ja selgust, kui oleks kõigile ühised juhised. Haapasaari arvates oleks vajalik ka juriidiline kinnitus, sest kinnihoidmise olukorrad on osa lasteaedade igapäevaelust.
Haapasaari hinnangul peaks seadusesse kuuluma ka lasteaedade kohustus korraldada kinnihoidmise alast koolitust.
Vägivalla- ja kinnihoidmise olukordades ei ole alushariduse spetsialistidele kohustuslikku koolitust. Haridusameti hinnangul lasub koolitusvajaduse väljaselgitamise kohustus teenuse korraldajatel ehk omavalitsustel ja erateenuse osutajatel.
Saadud tagasiside põhjal on omavalitsuste vahel erinevusi. Õppetöö peaks toimuma lasteaedades. Märkimisväärne roll oskuste tugevdamisel on ka eripedagoogidel, ütleb haridusameti haridusnõunik Kati Costiander.
Haapasaari on saanud kinnihoidmise koolituse oma töökohas. Ta kirjeldab saadud koolitust lühikese ja kitsana, kuid tunneb, et sellest oli kasu. Koolitusel on õpetatud kasutama näiteks kinnihoidmiseks kasutatavaid võtteid.
Ka paljud teised lasteaedade töötajad rääkisid Yle-le, et on saanud kinnihoidmise alast koolitust, mitmed väidavad, et on käinud AVEKKI vägivalla ja ähvardavate olukordade ennetamise koolitusel või MAPA väljakutsuva käitumise ennetamise ja juhtimise koolitusel. Osa vastanutest ütleb, et koolitust pole üldse toimunud, isegi kui vajadus sellise koolituse järele on olnud.
Haridusnõustaja on samuti täiendõppe poolt.
Igal juhul ei ole võimalik seaduses koostada terviklikku loetelu erinevatest olukordadest. Seetõttu on täiendõpe ja pidev arutelu spetsialistide vahel eriti oluline, ütleb Costiander.
