Ukraina üllatas möödunud nädala teisipäeval maailma, alustades rünnakut Venemaa pinnal Kurski oblastis.
Praeguse info kohaselt on Ukraina väed Kurski oblastis edasi liikunud vähemalt 25–30 kilomeetrit. Olukord on aga endiselt ebaselge, vahendab Helsingin Sanomat.
Ukraina sõja eest põgenenud 40-aastane Nataliia ei mõista, miks Ukraina koondab oma jõud väljapoole oma riigi piire.
„Ma ei usu, et see aitab. Näib, et [sõjaväe juhtkonnal] pole strateegiat ja võib-olla üritavad nad lihtsalt ukrainlastel tuju tõsta,” sõnab ta.
Nataliia kardab, et rünnak on täiesti kasutu ja toob kaasa vaid tarbetuid inimohvreid.
„Aga ma olen lihtsalt tsiviilisik ega mõista sõjateadust. Ma ei ole professionaal, aga minu vaatevinklist on Ukrainas niigi inimressursipuudus ja seetõttu tundub rünnak lootusetu,” sõnab ta.
Nataliia ei usu, et Ukrainal on jõudu rünnakuga saavutatud territooriume kinni hoida. Samuti on ta pessimistlik rünnaku edenemise suhtes.
Nataliia ise on pärit Harkivi oblastis, mis on praeguse rindejoone lähedal.
Nataliia lahkus Ukrainast juba 2022. aasta sügisel. Ta töötas Horvaatias ligi aasta, kuni kolis eelmise, 2023. aasta mais perega Soome.
Nataliia eksabikaasa oli kunagi elanud Soomes ja oskas veidi keelt, mistõttu tundus Soome hea valik, mistõttu kolis ta juba 2022. aastal koos lastega Soome.
Nataliia räägib, kuidas ta on viimase kahe aastaga täielikult kaotanud võime midagi planeerida või ennustada. Edasimõtlemine on tema jaoks praegu võimatu, sest olukord Ukrainas on nii ettearvamatu.
„Ma arvan, et igaüks, kes väidab teadvat, kuhu Kurski pealetung välja viib, eksib, sest praegu pole võimalik midagi ennustada,” räägib ta.
Nataliia arvates peaks Ukraina keskenduma omaenda piirkondade probleemidele, mitte laiendama sõda oma piiridest väljapoole.
„Ukrainlased on sõjast väsinud. Paljud on juba kõik kaotanud, nii et inimesed loodavad [rahu]leppele,” sõnab ta.
Ukraina on operatsiooniks kasutanud suurema osa oma strateegilisest reservist, mida oleks saanud kasutada kriitilise olukorra leevendamiseks idarindel.
Ukraina eesmärk on ehk tugevdada oma positsiooni võimalikke tulevasi rahuläbirääkimisi silmas pidades, hindab Nataliia. Kurski võtmine võib aidata Ukrainal jõuda Venemaaga parema kokkuleppeni.
„Rahuläbirääkimisi on ehk lihtsam alustada nii-öelda tugevamalt positsioonilt,” märgib ta.
Väljaande Helsingin Sanomat rindereporter John Helin nendib oma analüüsis, et kui Ukraina väed kannavad Kurskis olulisi kaotusi ning Venemaad ei suudeta läbirääkimistele survestada, võib Ukraina positsioon operatsiooni tulemusena oluliselt halveneda.
Umbes paar nädalat tagasi Soome Rovaniemisse saabunud ukraina mees Renat (35) peab Kurski ründamist positiivseks asjaks.
„See näitab, et Venemaa on kõigest hoolimata haavatav riik,” lisab ta.
Renat ei usu, et Ukraina taotleb Kurski oblasti alalist okupeerimist. Tema sõnul soovib Ukraina panna Venemaa oma vägesid siduma Kurski oblastis, et tal oleks vähem ressursse Ukraina alade vallutamiseks.
„On ilmne, et see sündmus tekitas Venemaa inforuumis šokiefekti. Keegi ei oodanud, et Ukraina väed ründavad Venemaad,” märgib ta.
Dnipropetrovski oblastist pärit Renat on õppinud Kiievi Riiklikus Ülikoolis politoloogiat, kuid diplomit tal pole. Ukrainas töötas ta enda sõnul poliitilise aktivistina, kes püüdis riigis korruptsiooni vastu võidelda. Ta lahkus riigist juba 2021. aastal, sest tundis, et teda hakatakse oma arvamuste pärast taga kiusama. Viimastel aastatel on ta elanud muu hulgas Kanadas.
Ukrainas elades kuulus Renat Ukraina Rahvaliikumisse, mis on riigis vana, kuid nüüdseks väike parempoolne partei. Erakonnal ei ole parlamendis esindajat.
Renat arvab, et rünnak on Venemaale oluline õppetund.
„Sõltumata lõpptulemusest on Ukraina ja tema relvajõud end juba ajalukku kirjutanud esimese riigina, kes ründas Venemaa territooriumi pärast Teist maailmasõda,” märgib ta.
