Kui on soov saada „põhimõtteliselt terve” koeratõug, mis suunas peaks vaatama? Soome kennelliidu aretusteadusliku komisjoni sekretär Kaisa Gold toob välja mitmekülgse nimekirja: saksa lambakoer, whippet, paljud terjerite tõud, erinevad puudlite variandid, dalmaatsia koer, liblikakoerad, šnautserid ja beagle.
Enamik neist sobivad hästi linna ja paljud ka lastega peredele.
Muidugi on tõugude sees erinevusi. Teenistuskoera tõug võib näitusetõust palju erineda. Gold toob näite labradori retriiverist:
„Teenistuskoera tõugu labradori retriiver on oluliselt aktiivsem kui näitusetõugu retriiver. Kui naabril on olnud tore labrador ja sa tahad väga kaisutatavat labradori retriiverit, siis võib ta olla hoopis teistsuguse iseloomuga kui naabri koer ja mitte sugugi nii leplik või pehmeloomuline,” sõnab ta.
Kuid Goldi sõnul tuleks tõu valikul lisaks tõu tervisele arvestada ka paljude muude asjadega.
Näiteks võib koeral olla diagnoositud puusaliigese defekt ehk puusaliigese düsplaasia. Koera organism võib ikkagi olla selline, et ta ei pruugi kunagi selle tõttu kannatada.
„Aga kui koer on näiteks väga argliku loomuga, võib temaga koos näiteks linnatingimustes tõesti raske elada. Siis võib koera pidamine ka omanikule keeruliseks osutuda. Ma ütleks, et on haigused ja siis on haigused,” ütleb Gold.
Kas koera soetamist plaaniv inimene saab põhilisi terveid tõuge eelistades ette teada, millisteks veterinaarkuludeks peaks ta valmis olema?
Ei, ütleb Soome loomaarstide liidu esimees Mikko Turku.
„Tõu valikuga saab vaid mingil määral kontrollida koera oletatavat tervist. Igaüks, kes kaalub lemmiklooma võtmist, peab alati olema valmis veterinaarkulude võimaluseks,” ütleb Turku.
Helsingin Sanomat teatas esmaspäeval koeratõugudest, mida loomaarst Riina Larmela tervisehädade tõttu ise ei soovitaks ega soetaks. Larmela tõstis esile väga rafineeritud tõuge.
Ekstreemselt aretatud tõugudel võib loomaarst Turku sõnul olla tüüpiliselt näiteks pikk selg, lühikesed jalad või need võivad olla erakordselt väikesed. Samuti on ohustatud koerad, millel on lühike koon. Need on buldogid, mops ja bostoni terjer. Samuti ei soovitata koeri, millel on nahal palju kortsusid nagu shar pei. Neil esineb palju naha- ja silmavaevusi.
Cavalieri tõeugu koertel on südameprobleemid ning väikese ja ümara kolju kuju tõttu neuroloogilised probleemid. Neil koertel esineb palju süringomüeeliat ehk ajuturset.
Väikestel koertel esinevad hambaprobleemid, kuna neil on hammaste jaoks liiga väiksed lõunaluud.
Mõnel suurel tõul võib olla samuti südamerike või keegi vajab ülitundlikkuse tõttu tavapärasest kallimat toitu.
„Samas on tõesti raske üheselt öelda, milliseid kulutusi saaks tõu valikuga vältida. Lemmiklooma eest hoolitsemisega kaasnevad alati mingid veterinaarkulud,” räägib Turku.
„Tõu asemel on olulisem pöörata tähelepanu näiteks kutsika vanematele,” sõnab ta.
Ka Gold rõhutab, et igaüks, kes plaanib koera osta, peaks meeles pidama, et tegemist on elusloomaga. Isegi kui kasvataja teeb oma tööd väga hoolikalt, võib sündida haigeid isendeid või pesakondi.
„Ja mõnikord võivad tekkida uued haigused,” lisab Gold.
Kokku on Soomes võimalik registreerida üle 300 koeratõu. Igas tõurühmas on palju pikaealisi ja terveid koeri, ütleb Gold.
Tema sõnul tasuks sobivaima tõu valikule palju aega kulutada. Koera suurus, iseloom, kasutusotstarve ja näiteks karvkatte kvaliteet on asjad, millest saab tõu valikul lähtuda. Samuti on tähtis, et mõlemad vanemad oleksid terved.