Venemaa korraldas eile esmaspäeval 26. augustil Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonirünnaku, mis kahjustas ka Kiievi hüdroelektrijaama tammi. Tammi hävitamise tagajärjed oleksid Kiievi jaoks hukatuslikud.
Soome kriisireguleerimiseksperdi Timo Hellenbergi sõnul pole rünnak üllatav, kuid tammi sihtimine on tõesti ohtlik. See räägib Venemaa muutunud taktikast, vahendab Iltalehti.
Ma arvan, et see puudutab seda, et Venemaa loobub varasemast taktikast, so päästa Kiiev hullemast hävingust. Siin on selge sõnum, märgib ta.
Tema sõnul saadavad sarnase sõnumi ka Venemaa pühapäeval ja esmaspäeval korraldatud rünnakud Kiievi keskosas ja valitsuskvartalis. Neid polnud varem sõja ajal peaaegu pommitatud.
Hellenbergi hinnang tammi olukorrale erineb oluliselt sellest, mida Ukraina praegu avalikkusele edastab.
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsioonivastase osakonna juht Andrei Kovalenko ütleb, et tammi purunemine ei kujuta endast ohtu, teatab väljaanne Meduza. Tema sõnul üritab Venemaa tammirünnakuga paanikat tekitada ja see poleks „midagi enamat”.
Seda pole võimalik rakettidega hävitada, lisab ta.
Hellenberg kummutab Kovalenko avalduse.
Hinnangu andmisel lähtume sellest, et tammi saab lõhkeainega hävitada. Jutt oli varem radikaliseerunud rühmituse terrorirünnakust. Nüüd on meil tegemist sõjaseisukorraga, nii et jah, ma olen tema avalduse suhtes äärmiselt skeptiline, sõnab ta.
Hellenbergi sõnul on sarnast juttu Kiievi suunalt kuuldud varemgi. Tõenäoliselt on see pigem inimeste rahustamine kui tõe avaldamine. Tema sõnul on „akadeemiliselt huvitav”, et keegi isegi „teoreetiliselt vihjab”, et tammi ei saa hävitada.
Selge see, et tamm on täiesti avatud objekt, lisab ta.
Tamm asub Kiievi lähedal, paar kilomeetrit ülesvoolu. Tammi purunemisel oleksid katastroofilised tagajärjed.
Hellenbergi sõnul tooks Kiievi tammi häving kaasa selle, et kogu Kiievi jõeorg kattuks veega vaid mõne tunniga. Lisaks tsiviilasulatele asuvad piirkonnas mitmed strateegiliselt olulised objektid, näiteks Borõspili lennujaam.
Mul on väga raske leida [Kiievi piirkonnas] kriitilisemat objekti kui see hüdroelektrijaam ja tamm, sõnab ta.
Kiievi tamm on Hellenbergile väga tuttav, kuna ta on teinud Ukraina riikliku julgeoleku uurimisinstituudis NISS Ukraina juhitud töörühmas kümmekond aastat tagasi selle tammi hävimise riskihinnangu, kui venemeelne Viktor Janukovitš oli endiselt Ukraina president. Hellenbergi sõnul pälvis hinnang Ukrainas märkimisväärset meediatähelepanu. Tol ajal sõda veel silmapiiril ei olnud, pigem põhinesid stsenaariumid võimalikul terrorirünnakul.
Toonase hinnangu kohaselt jääksid Kiievi tammi purunemisel vee alla miljoni või isegi 1,5 miljoni inimese kodud. Alates sõja algusest on elanikkond piirkonnas vähenenud.
Kui tamm puruneb, on häving vältimatu. See ei ole raudtee, mida saaks siis parandada, kuid häving on tõepoolest vältimatu, sõnab ta.
Tamm on Kiievi jaoks väga oluline ka energiavarustuse seisukohalt. Hellenberg loodab, et Ukraina leiab tammi kaitsmiseks konkreetsed meetmed. Tema sõnul on aga aja jooksul selgunud, et Ukraina ei pruugi olla täielikult aru saanud, kui haavatav see sihtmärk on.
Mõnes mõttes kahtlustan, et ka meie toona koostatud aruandeid pole läbi loetud, sõnab ta.
Hellenbergi sõnul ei ole rünnak tammile juhus, kuid ta usub, et see on seotud Ukraina rünnakuga Kurski oblastis.
Praktikas saaks Ukraina õhutõrjega kiiresti tammi kaitset parandada ja olukorrapilti parandada. Massiivse infrastruktuuri kaitsmine pole aga lihtne.
Nagu nägime varem sarnases rünnakus Hersonis, on jutt hävitamisest, mis saabub mõne tunni jooksul. See on nii kiire, et selleks pole võimalik evakueerudes valmistuda, märgib ta.
