Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütles Yle hommikusaates, et sissetung Venemaale Kurski oblastisse annab Ukrainale „trumbi” võimalikeks rahuläbirääkimisteks.

Kui Ukraina alustab rahuläbirääkimisi olukorras, kus ta on selgelt allajääja, siis ilmselt tuleb neil paljudele Venemaa nõudmistele järele anda, märkis ta.

Ukraina tungis teisipäeval, 6. augustil ootamatult Venemaa pinnale Kurski oblastis.

Nüüd on territoorium käes: see on nendel läbirääkimistel mängukaart, ütles Käihkö Yle-le.

Käihkö sõnul tahavad ukrainlased õiglast rahu, kuid agressioonisõjas see läbirääkimistel põhimõtteliselt ei sünni.

Oleme olukorras, kus Ukrainal ei paista olevat jõudu Venemaad alistuma sundida ja jõuame olukorda, kus kõige tõenäolisem rahu on läbirääkimistel saavutatud rahu, ütles Käihkö.

Käihkö ütles, et ukrainlased pole territoriaalseteks järeleandmisteks valmis, kuid kestva rahu seisukohalt on kõige olulisemad Ukraina julgeolekugarantiid.

Kui me praegu läbirääkimisi pidama hakkame, siis kas Ukrainal on mingeid garantiisid, et Venemaa tõesti rahu säilitab: et Venemaa ei jätka mõne-viie aasta pärast.

Käihkö sõnul on Ukrainal Kurskis nüüd kolm võimalust: jätkata edasiliikumist, kindlustada okupeeritud alad või taanduda piirkonnast.

Kui edasiminek jätkub, võivad Käihkö sõnul tekkida väljakutsed teenindusühenduste ja reservide piisavusega. Alade kindlustamine suurendaks haavatavust Venemaa õhurünnakute suhtes, hindab Käihkö.

Kolmas variant ehk taganemine muudaks Käihkö sõnul kogu operatsiooni mõttetuks.

Venemaa seisukohalt on sõda Ukrainas läbi kukkunud, ütles Käihkö. Venemaa presidendi Vladimir Putini „alandamine” pole Käihkö sõnul aga eesmärk omaette.

Siin on oluline meeles pidada, et alandamine võib põhjustada ka väga ebameeldivaid reaktsioone, lisas ta.

Eesmärk pole see, et Venemaa juht tunneb end alandatuna, vaid see, et me jõuaksime siin mingisuguse püsiva rahuni. Kas Kurski operatsioon sellele kaasa aitab, näitab aeg, ütles Käihkö.