Kui Ukraina sõdurid Vene luuredroonide pilgu all läbi hävitatud linna varemete liikusid, heitsid lõhatud hoonete varemed täiskuu valguses jubedaid varje.

Selles Ida-Ukrainas Donetski oblastis asuvas Toretski linnas, mis on praegu Venemaaga sõja eesliinil, seisid põlenud autode vrakid maanteel suurtükiväe rünnakutest tekkinud kraatrite kõrval, vahendab New York Times.

Kuum juuliöö lõhnas sõja järele — hävinud hoonete suits ja tolm segunes lõhkeainete väävlilõhnaga. Ainsad elumärgid olid 32. mehhaniseeritud brigaadi sõdurid, kes üritasid Venemaa pommirahe all ühes mahajäetud apteegihoones oma positsioone hoida.

Brigaad lubas New York Times’i ajakirjanikel nendega kaasas käia, et vaadata lähedalt Toretski hävingut ja väljakutseid, millega Ukraina sõdurid linna kontrolli all hoidmise nimel silmitsi seisavad. Ainsad piirangud olid, et ei mainita konkreetseid asukohti ega muid toimimise üksikasju, mis võiksid turvalisust ohustada.

„Ukrainlaste kõige olulisem ülesanne on ellu jääda,” ütles 32. droonipataljoni komandör, 28-aastane major Artem Osadtši. „Venelaste jaoks on see Ukraina linna hävitamine.”

Selles on venelased edukad.

Vene vägede hiljutised edusammud on laiendanud Ida-Ukrainas hävingukaaret, mis sai alguse täiemahulise sõja puhkemisest 2022. aasta veebruaris ja on viimastel kuudel intensiivistunud.

Ukraina vanade kaitsepositsioonide kaotamine Toretskis ja mõne kilomeetri kaugusel lõuna pool asuvas väiksemas linnas New-Yorgis rõhutab Venemaa raugematute rünnakute ja Ukraina sõdureid hävitavate õhupommitamiste kasvavat pinget.

Kuigi Kiiev on suurendanud jõupingutusi sõdurite mobiliseerimiseks, et asendada kümneid tuhandeid lahingus hukkunuid või haavatuid, siis Moskva kasutab jätkuvalt ära Ukraina reservide nappust ja aega, mis kulub uute sõdurite välja õpetamiseks ja rindele saatmiseks.

Vaatamata Venemaa edusammudele rindel, on sõjalised analüütikud ja USA ametnikud öelnud, et suur läbimurre on endiselt ebatõenäoline, viidates Venemaa senisele suutmatusele muuta väikesed territoriaalsed edusammud suuremaks edusammuks, mis võiks Ukraina kaitsest suures ulatuses läbi murda.

Samuti on ebaselge, kui kaua suudab Venemaa oma ründeoperatsioonide tempot säilitada, arvestades tohutuid kaotusi sõdurite ja varustuse osas. Briti sõjaväeluure raporti kohaselt sai mais ja juunis surma või vigastada üle 70 000 Vene sõduri – seda arvu ei ole võimalik sõltumatult kontrollida. Luure hinnangul kaotas Venemaa juulis jätkuvalt 1000 sõdurit päevas ja teatas, et suur ohvrite arv jätkub augustis, kuna Venemaa jätkab pealetungi operatsioone.

Kui aga Vene vägedel õnnestub haarata Toretski piirkonna vanad kaitsebastionid, on nad valmis ründama järjekordselt teisest ründesuunast Kostiantõnivkat, Ukraina vägede logistilist tugipunkti idas.

Ukraina komandörid ja sõjaväeanalüütikud väidavad, et venelased on mitu kuud pommitanud Kostiantõnivkast põhja pool asuvat Tšassiv Jari linna, pidades silmas sama eesmärki. Venelased avaldavad survet ka Kostiantõnivkast lõunasse Pokrovski linna kulgeva peamise maantee ära lõikamiseks, olles viimastel nädalatel selles suunas mitu kilomeetrit edasi liikunud ja Ukraina kaitse tasakaalust välja viinud.

Isegi kui Venemaa edu tempo viitab sellele, et tõenäoliselt ei õnnestu peagi Donetski oblasti ülejäänud linnu vallutada, tooks vaid mõne kilomeetri edasiliikumine neisse linnadesse veelgi hirmuäratavamad igapäevased pommitamised. Sajad tuhanded tsiviilisikud võivad olla sunnitud põgenema, raskendades sellega Ukraina kaitse logistikat idas.

Ukraina komandörid ja sõjaanalüütikud väidavad, et see muudab Toretski, nagu ka Tšassiv Jari kaitsmise eluliselt tähtsaks.

Toretski linnastu – rühm kaevanduslinnu ja -külasid, mis paiknevad mööda mägesid laiali ja mida ääristavad söekaevandusjäätmetest koosnevad mäed – sai sõja algusnädalatel ränga löögi, kuid kaitse ei murdunud kordagi.

Viimase aasta on rinde vanimas osas valves olnud Ukraina armee vanim brigaad – 1992. aastal loodud 24. brigaad.

„Kaevikud olid sügavad, kaevikud olid hästi organiseeritud, kontrollpostid olid head ja kõik töötas,” ütles 24. mehhaniseeritud brigaadi 2. pataljoni vanemseersant Petro Ljahhovitš (38) intervjuus.

„Me mõistsime vaenlast ja mõistsime nende liikumist ja kuidas reageerida,” ütles ta.

Kuid maikuus öeldi 24. brigaadi sõduritele, et nad viiakse üle Tšassiv Jari. Seda vajadust peeti kiireloomulisemaks, kuna venelased jõudsid hävitatud linna ukse taha. Nad pidid asendamq 41. mehhaniseeritud brigaadi, mis kaitses Tšassiv Jari, kui venelastel õnnestus selle eeslinnadesse tungida.

Sõdurid 24. brigaadist ütlesid, et näevad juba märke peatsest rünnakust Toretskile ja hoiatasid kõrgemaid komandöre sellise rotatsiooni eest nii kriitilisel ajal.

Sellised üksuste rotatsioonid võivad olla äärmiselt ohtlikud. Uue maastikuga tutvumine võtab üksustel aega ja sõdurid ütlesid, et isegi eduka tegutsemise korral on see aeg väga ohtlik.

Rotatsioon toimus mitme nädala jooksul ja juuni alguseks oli 41. brigaad liikunud Tsassiv Jarist Toretski piirkonda. 24. brigaad oli nüüd Tšassiv Jaris.

Kaks päeva pärast rotatsiooni lõppemist ründasid sõdurite sõnul venelased.

Seersant Ljahhovitš ütles: „See oli suur viga, et meid sealt ära toodi.”

Peaaegu kohe oli selge, et 41. brigaad ei olnud Toretski kaitsmiseks valmis, kuna ta ei tundnud maastikku, ütlesid mitme pataljoni sõdurid intervjuudes ja avalikes avaldustes. Samuti on brigaadi ülemat kritiseeritud ebaselgete korralduste andmises ja muutuvale ohukeskkonnale aeglase reageerimise eest.

Tolle 41. brigaadi alluvusse viidud 206. territoriaalkaitsepataljoni vanemleitnant ja lahingdroonide rühma ülem Jevhen Strokan ütles intervjuus, et „pataljonis tekkisid sõjaväelaste kaotused seoses 41. brigaadi ülema mõttetute käskudega”.

Ukraina 41. brigaad ei vastanud intervjuutaotlustele, kuid tegi avalduse, milles teatas, et on nördinud selle arusaamatu ja kummalise kampaania pärast, mille eesmärk on diskrediteerida üksust ja selle juhtimist.

Nimetatud 41. brigaadi 206. territoriaalkaitsepataljoni komandöri asetäitja Roman Kuljak ütles, et nii 41. brigaadi ülem kui ka üldise sõjastrateegiaga tegelev peastaap on vastutavad selle eest, et positsioonid, mis on aastaid vastu pidanud, langesid mõne päevaga.

„See on juba sõjas aksioom – kõrgemad komandörid ei suuda või keelduvad oma alluvate võimekust objektiivselt hindama,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Endine Venemaa poolt okupeeritud territooriumide ja riigisiseselt ümberasustatud territooriumide eest vastutav minister Georgi Tuka, endine 206. pataljoni liige ütles, et Toretski piirkonda saadeti liiga vähe Ukraina sõdureid ja kergejalaväeüksustele andis 41. brigaad rünnakukäsu, mis ületas võimeid ja mis tõi kaasa suuri kaotusi.

Nüüd ei ole 41. brigaadil enam Toretski piirkonnas juhtimist. Ukraina on saatnud mõned oma parimad brigaadid, et proovida olukorda stabiliseerida, kuid need on liiga õhukeseks venitatud. Ja äge võitlus võib sõdurite sõnul komplitseerida Kiievi lootust haarata initsiatiiv ja minna tagasi pealetungile.

Kindralstaap keeldus vastuseks kirjalikele küsimustele arutamast operatsiooni üksikasju, kuid ütles, et sõjaväe juhtkond „võtab alati arvesse välikomandöride mõistlikku algatust ja ettepanekuid”.

Samas märkis peastaap, et ülemad, kes „ei suuda juhtida üksusi ja kaotavad selle tagajärjel alluvate isikkoosseisu, varustuse ja territooriumid, peavad pärast süü astme tuvastamist selle eest vastutama”.

Praegu piirkonnas võitlevad sõdurid erinevatest brigaadidest ütlesid, et jätavad hinnangu andmise teistele ja keskenduvad ründavate venelaste tagasihoidmisele.

„Ühe kuu jooksul pole lahingutes olnud pausi,” ütles riikliku politseibrigaadi ründerügemendi ülema asetäitja Bohdan. Vastavalt sõjaväeprotokollile kutsutakse teda ainult eesnime järgi.

Bohdan ütles, et loodab, et venelaste võitlusjõud peagi ära kulub, kuid seni polnud muud teha, kui vastu pidada.

„Sel ajal, kui Toretskit kaitstakse, saavad teised asulad elada enam-vähem normaalset elu,” ütles ta.