Ukraina soovib saada Läänelt luba kasutada kaugmaarakette Storm Shadow, et hävitada sihtmärgid sügaval Venemaa sees, arvates, et see võib sundida Moskvat alustama läbirääkimisi lahingute lõpetamise üle.
Kiievi kõrged tegelased on väitnud, et anglo-prantsuse relvade kasutamine „demonstratsioonirünnakus” näitab Kremlile, et pealinna enda lähedal asuvad sõjaväeobjektid võivad olla otselöökide suhtes haavatavad.
Kõrge valitsusametniku sõnul arvatakse, et Venemaa kaalub läbirääkimisi ainult siis, kui ta usub, et Ukrainal on võime „ähvardada Moskvat ja Peterburi”. See on aga kõrge riskiga strateegia ja USA seda siiani ei toeta.
Ukraina on mitu kuud teinud lobitööd, et tal lubataks kasutada rakette Storm Shadow sügaval Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, kuid vähese eduga. Sellegipoolest, kui tema armee on hädas idarindel, kasvab usk, et tema parim lootus peitub vasturünnakus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eile laupäeval 24. augustil riigi iseseisvuspäeval kõneldes, et Kiievil ei jää muud üle, kui maksta kätte 2022. aasta veebruaris „913 päeva tagasi” käivitatud Venemaa täiemahulise sissetungi eest – ja eelkõige Moskva õhupommide ja ballistiliste raketteide kasutamise eest tsiviilelanike vastu.
„Ka meie vaenlane saab teada, mida tähendab Ukraina kättemaks,” ütles president. „Väärt, sümmeetriline ja pikamaa. Nad teavad, et varem või hiljem jõuab Ukraina vastus Vene Föderatsiooni igasse punkti, mis on ohuallikas meie riigi ja rahva elule.”
Kiiev ja teised Ukraina suuremad linnad on regulaarselt Venemaa rakettide ja droonide sihtmärgiks. Sel nädalal ütles riigi sõjaväeülem Oleksandr Sõrski, et alates aasta algusest on Moskva rünnanud Ukrainat 9590 raketi ja 13 997 drooniga, tabades 6203 tsiviil- ja 5676 sõjaväelist sihtmärki.
Selle kuu alguses alustas Ukraina ootamatut sissetungi Kurski oblastisse ja kontrollib nüüd 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi, kuigi edasimineku tempo aeglustus eelmisel nädalal. Samal ajal on Kiievi väed kaotamas territooriumi Donbassis Pokrovski lähedal, kus Vene sissetungijad on praegu olulisest maantee- ja raudteesõlmest kümnekonna kilomeetri kaugusel.
Storm Shadow raketid töötati välja peamiselt Inglise-Prantsuse koostöös ning neid toodab Euroopa ühisettevõte MBDA, millel on ka Itaalia partner. Kuid kuna osa selle komponente tarnib USA, peab Valge Maja nõustuma selle kasutamisega ka Venemaal. Ta on siiani keeldunud seda tegemast, kartes konflikti laienemist.
Zelenski on väitnud, et Ukraina Venemaale tungimise tagajärjed näitavad, et Kremli hoiatused punaste joonte kohta on liialdatud. Moskva on rünnakut suuresti pisendanud: liidrid ei viita sellele avalikult ja kirjeldavad oma reageeringut kui „terrorismivastast operatsiooni”.
USA ametnikud ütlesid uudisteveebisaidile Politico, et nende arvates ei pruugi Storm Shadow ja teised kaugmaaraketid olla suurte vahemaade tagant piisavalt täpsed ning et Ukraina rindealadele liugpomme saatnud Vene hävitajad on ettevaatusabinõuna viidud suures osas rakettide levialast välja.
Ukraina korraldas eelmisel nädalal Venemaale ka julge droonirünnakute seeria, sealhulgas kolmapäeval Moskva oblastisse ja neljapäeval Volgogradi lähedal asuvale Marinovka lennubaasile, kus on baseerunud Ukrainat pommitanud lennukid Su-34 ja Su-35.
Kiievi allikad ütlesid, et droonioperatsioonid võivad maksta „ainult 1 miljon dollarit kord” ja lootsid, et need võivad hävitada osa Venemaa hinnanguliselt 300-st lahingulennukist, et vähendada liugpommide rünnakute arvu. Hinnangud on erinevad, kuid üks lennuk Su-34 või Su-35 võib maksta kuni 50 miljonit dollarit.
Ehkki võib väita, et droonirünnakud on asendustegevus, on Kiievis üks mõttesuund, et näidates Venemaale, et ta suudab rakettidega tabada sügavale riigi sees, võib see kutsuda Kremlit olukorda ümber hindama. Kuid vähesed usuvad, et president Vladimir Putin on huvitatud sõjategevuse seiskamisest.
Ühendkuningriigi endine kaitseatašee Venemaal ja Ukrainas John Foreman ütles, et Kiiev „ei tohiks langeda kõrvaltegevuse”, keskendudes Storm Shadowi võimalikule kasutamisele, ja peaks selle asemel keskenduma Donbassi kaitsmisele.
Arvatakse, et Venemaa suudab kurnatuse tõttu Ukraina murda ja Kiievi hinnangul on riigis umbes 600 000 Vene õdurit. Pokrovski hõivamine Donbassis enne novembris toimuvaid USA presidendivalimisi on mõeldud selleks, et demonstreerida Valge Maja uuele peremehele, et Ukraina kaotab sõja.
Arvatakse, et London ja Pariis andsid Ukrainale Storm Shadow (Prantsusmaal tuntud kui Scalp) ekspordiversiooni. Nende rakettide laskeulatus on umbes 300 kilomeetrit, kuigi nii Ühendkuningriigil kui ka Prantsusmaal on kodumaised versioonid, mille ulatus on kaks korda suurem. Moskva asub Ukraina põhjapiirist umbes 500 kilomeetri kaugusel.
Teatatakse, et Ühendkuningriik ei taotlenud ametlikult USA-lt luba lubada Ukrainal kasutada rakette Storm Shadow Venemaal. Kaitseministeerium keeldus seda kommenteerimast ja kordas selle asemel varasemaid avaldusi Ühendkuningriigi kohta, mille kohaselt Ukrainal on „selge enesekaitseõigus”.
Peaminister Keir Starmer ütles varem, et Ühendkuningriik toetab Ukrainat „täna ja alati”, kui riik tähistas 33. aastapäeva riigi iseseisvumisest endisest Nõukogude Liidust. „Oleme teiega nii kaua kui vaja,” lisas ta.
Venemaa ja Ukraina vahetasid ka üle 100 sõjavangi. Ukraina teatas laupäeval, et 115 vabastatud sõjaväelast olid ajateenijad, kellest paljud võeti vangi sissetungi esimestel kuudel. Kaasatud oli ka umbes 50 Mariupoli terasetehases vangi võetud sõdurit. Venemaa kaitseministeerium teatas, et vabanenud 115 Vene sõdurit tabati Kurski oblastis, kus Ukraina väed kaks nädalat tagasi üllatuspealetungi alustasid. Ministeeriumi teatel viibivad sõdurid praegu Valgevenes, kuid nad viiakse ravile Venemaale.
