Kaitsesektor jätkab tööd Läti idapiiri tugevdamise ja mobiilsusvastase plaani elluviimise nimel. Läti Raadio jalutas koos  riigi relvajõudude (NBS) kolonel Andris Riekstiga läbi maantee A13 ääres Kārsava lähedal, umbes 10 kilomeetri kaugusel Läti-Vene piirist.

„Siin, nagu näeme, on tankitõrje „siile” hulgaliselt – mitu tuhat. Näeme ka „lego” klotse, mis on väga kiiresti kokku monteeritavad, kui on vaja personalile või tehnikale otsasõitmise kaitseks sein või tõke püsti panna,” selgitas Rieksts.

Läheduses on ka Kārsava raudteejaama paigaldatud üle 500 „draakonihamba”, umbes üks tonn kaaluvad raudbetoonist püramiidtõkked, mis kõrvuti ladudes võivad takistada teed sõidukitele, sealhulgas tankidele.

„Näete, seda tüüpi püramiid on väga kohmakas, et seda kuidagi ära tirida. Sellest on ka väga kohmakas üle sõita,” ütles kolonel.

Nii Kārsava raudteejaam kui ka veel umbes 20 piiriäärset asukohta on ajutised tõkkehoiukohad. Osa liikumistõkkeid viiakse peagi strateegilistesse piiriäärsetesse kohtadesse, kus need paigale jäävad, osa hoiustatakse tüüpprojektide järgi lähiaastatel rajatavates tehnikaparkides.

Kõigil kaitseministeeriumi lepinguga seotud ettevõtetel on praegu käed-jalad tööd täis, kuid muret on ka, mida edasi teha. „Draakonihambaid” tootva Daugavpilsi Dzelzsbetonsi juhatuse esimees Ojārs Jaksts soovib ministeeriumiga koostööd jätkata:

„Edaspidi vaadates oleme loomulikult valmis vaatama – kui kaitseministeerium või NBS kuulutab välja kaitseks vajalike erikonstruktsioonide hanke, oleme valmis alustama ja ka tootmist kohandama, et projekt edukalt ellu viia.”

Kaitseminister lubas, et koostöö ettevõtlusega jätkub. Toimub kohandusi ja pidevat vajaduste jälgimist, aga tööd jagub.

„Peame olema valmis selleks, et pikemas perspektiivis peame oma piiri tugevdama. Nii et see koostöö kohalike ettevõtetega, kohaliku tööstusega on pikaajaline meede. See ei ole ainult kolm või viis aastat, pikas perspektiivis tuleb kaitsevõimet tugevdada ja see töö ei peatu,” ütles kaitseminister Andris Sprūds.

Ligikaudu pooled liikumistõketest on nüüdseks tootjatelt saadud. Lepingud tarnijatega kehtivad 13. septembrini. Kui tootjad on oma töö teinud ning kõik betoonist „draakonihambad”, metallist „siilid” ja betoonplokid Ludza ja Krāslava oblastis piirile toimetatud, asuvad tööle sõdurid. Nagu ütles NBS-i kolonel Rieksts, on tänavu septembris ja oktoobri alguses toimuval õppusel Namejs üks sõdurite ülesandeid tõkete strateegiline paigutamine maastikul.

„Enamik neist takistustest jäävad piiri vahetusse lähedusse. Esikohal on piirivalve infrastruktuur, seejärel põhimaanteed, mis on ka selle õppuse ajal kõige tihedamini hõivatud.”

Sõjaväelased lubasid, et takistused paigutatakse järk-järgult ja ei sega inimeste igapäevatoimetusi.