Üle-eelmise, 2022. aasta mais oli kogunenud käputäis kõrgeid Ukraina sõjaväelasi ja ärimehi, et tunnustada oma riigi märkimisväärset edu Venemaa sissetungi peatamisel. Alkoholist ja patriootlikust kirglikkusest õhutatuna pakkus keegi välja radikaalse järgmise sammu: Nord Streami hävitamine.
Lõppude lõpuks andsid kaks maagaasitoru, mis viis Vene gaasi Euroopasse, Kremli sõjamasinale miljardeid. Mis oleks parem viis panna Vladimir Putin oma agressiooni eest maksma?
Veidi enam kui neli kuud hiljem, 26. septembril tabasid Skandinaavia seismoloogid signaale, mis viitasid veealusele maavärinale või vulkaanipurskele sadade kilomeetrite kaugusel Taani Bornholmi saare lähedal. Need põhjustasid kolm võimsat plahvatust ja kõigi aegade suurim registreeritud maagaasi leke, mis võrdub Taani iga-aastase CO2 heitkogusega, vahendab Wall Street Journal.
See oli üks kaasaegse ajaloo jultunumatest sabotaažiaktidest ja süvendas Euroopa energiakriisi – rünnak kriitilisele infrastruktuurile, mida võib rahvusvahelise õiguse kohaselt pidada sõjategevuseks. Teooriad keerlesid selle kohta, kes vastutab. Kas see oli CIA? Kas Putin võis ise selle plaani ellu viia?
Nüüd on esimest korda selgunud loo telgitagused. Ukraina operatsioon läks selles osalenud inimeste sõnul maksma umbes 300 000 dollarit. See hõlmas väikest renditud jahti kuueliikmelise meeskonnaga, sealhulgas koolitatud tsiviilsukeldujaid. Üks oli naine, kelle kohalolek aitas luua illusiooni, et tegemist on sõpruskonnaga lõbusõidureisil.
„Ma naeran alati, kui loen meedia spekulatsioone mõne tohutu operatsiooni kohta, mis hõlmab salateenistusi, allveelaevu, droone ja satelliite,” ütles üks asjaga seotud ohvitser. „Kogu see asi sündis öisest tugevast joomingust ja käputäie inimeste raudsest tahtest, kellel oli julgust oma kodumaa nimel eluga riskida.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kiitis plaani algselt heaks, teatasid üks osalenud ohvitser ja kolm sellega tuttavat inimest. Kuid hiljem, kui CIA sellest teada sai ja palus Ukraina presidendil operatsioon tühistada, käskis ta peatuda, ütlesid need inimesed.
Zelenski ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, kes juhtis operatsiooni, läks sellest hoolimata edasi.
Wall Street Journal rääkis nelja Ukraina kõrge kaitse- ja julgeolekuametnikuga, kes osalesid operatsioonis või teadsid sellest otseselt. Kõik nad ütlesid, et torujuhtmed olid Ukraina kaitsesõjas Venemaa vastu legitiimne sihtmärk.
Osa nende infost ühtib peaaegu kaks aastat kestnud Saksa politsei rünnaku uurimisega, mille käigus on kogutud tõendeid, sealhulgas e-posti, mobiiltelefonide ja satelliittelefonide side ning väidetava sabotaažirühma sõrmejäljed ja DNA-proovid. Saksamaa uurimine ei ole president Zelenskit salajase operatsiooniga otseselt seostanud.
Kindral Zalužnõi, praegune Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis ütles sõnumiga, et ta ei tea sellisest operatsioonist midagi ja et kõik vastupidised vihjed on „lihtsalt provokatsioon”. Ta lisas, et Ukraina relvajõududel ei olnud õigust välismissioone läbi viia ja seetõttu pole ta sellega seotud olnud.
Ukraina peamise luureteenistuse SBU kõrge ametnik eitas tema valitsuse seotust sabotaažiga ja ütles, et eriti Zelenski „ei kiitnud heaks ühegi sellise tegevuse elluviimist kolmandate riikide territooriumil ega andnud välja selliseid korraldusi”.
Putin süüdistas rünnakutes avalikult USA-d. Üks Berliini kõrgetasemeline Vene diplomaat kordas seda väidet ja ütles, et Saksa uurimistulemused on „vendade Grimmide väärilised muinasjutud”.
Juunis andis Saksamaa föderaalprokurör vaikselt välja esimese vahistamiskäsu Ukraina elukutselise sukeldumisinstruktori kohta, kuna ta oli seotud sabotaažiga. Saksa juurdlus keskendub nüüd Zalužnõile ja tema abilistele, väidavad uurimisega kursis olevad inimesed, kuigi neil puuduvad tõendid, mida saaks kohtus esitada.
Leiud võivad rikkuda suhted Kiievi ja Berliini vahel, mis on andnud Ukrainale suure osa rahastusest ja sõjavarustusest, USA järel teisel kohal. Mõned Saksa poliitilised liidrid võisid olla valmis jätma tähelepanuta tõendid, mis viitavad Ukrainale, kartes õõnestada toetust Ukrainale. Kuid Saksa politsei on poliitiliselt sõltumatu ja nende uurimine elab omaette elu, kui nad ajavad sündmuste jälgi.
„Sellise ulatusega rünnak on piisav põhjus NATO kollektiivkaitse klausli käivitamiseks, kuid meie kriitilise infrastruktuuri lasi õhku riik, mida toetame tohutute relvasaadetiste ja miljardite eurodega,” ütles Saksamaa kõrge ametnik.
Pärast 2022. aasta mai kohtumist ärimeeste ja ohvitseride vahel lepiti kokku, et esimene rahastab ja aitab projekti ellu viia, kuna armeel puudusid rahalised vahendid ja ta lootis üha enam välisfinantseeringule, tõrjudes oma hiiglasliku naabri rünnakut. Missiooni, mida üks osaleja kirjeldas kui „avaliku ja erasektori partnerlust” pandi koordineerima tegevkindral, kellel on kogemusi erioperatsioonide alal. Ta allub otse Ukraina relvajõudude juhile, neljatärnikindral Zalužnõile.
Nelja juhtumiga kursis oleva inimese sõnul kiitis Zelenski plaani mõne päevaga heaks. Kõik korraldused tehti suuliselt, jätmata jälgi paberil.
Kuid järgmisel kuul sai Hollandi sõjaväeluureagentuur MIVD vandenõust teada ja hoiatas CIA-d, väidavad mitmed Hollandi raportiga tuttavad inimesed. USA ja Saksamaa ametnike sõnul teavitasid USA ametnikud sellest kohe Saksamaad.
USA ametnikud ütlesid, et CIA hoiatas Zelenski bürood operatsiooni täideviimise eest. Ukraina president andis seejärel Zalõžnõile korralduse see peatada, ütlesid Ukraina ohvitserid ja asjaga kursis olevad ametnikud ning lääne luureametnikud. Kuid kindral eiras käsku ja tema meeskond muutis esialgset plaani, ütlesid need inimesed.
Operatsiooni juhtima pandud kindral kutsus rünnakut koordineerima mõned Ukraina kõrgeimad erioperatsioonide ohvitserid, kellel on kogemusi kõrge riskiga salamissioonide korraldamisel Venemaa vastu.
Üks neist oli Roman Tšervinski, tunnustatud kolonel, kes teenis varem Ukraina peamises julgeoleku- ja luureteenistuses SBU.
Tšervinski on praegu Ukrainas kohtu all seoses sellega mitteseotud süüdistustega. Juulis vabastati ta kautsjoni vastu pärast enam kui aastast kinnipidamist. Pärast vabastamist keeldus ta Nord Streami juhtumit kommenteerimast, öeldes, et tal pole luba sellest rääkida.
Järgmises teleintervjuus ütles ta, et sabotaažil oli Ukraina jaoks kaks positiivset mõju: see aitas lõdvendada Venemaa haaret Kiievit toetavate Euroopa riikide üle ja jättis Moskvale vaid ühe peamise tee gaasi Euroopasse suunamiseks, Ukrainat läbivad torujuhtmed. Vaatamata sõjale kogub Ukraina Vene nafta ja gaasi eest tulusaid transiiditasusid, mille väärtus on hinnanguliselt sadu miljoneid dollareid aastas.
Tšervinski ja sabotaažimeeskond uurisid süžeega tuttavate inimeste sõnul esialgu Ukraina luure ja lääne ekspertide koostatud vanemat ja üksikasjalikku plaani torujuhtme õhkimiseks pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal esimest korda Ukrainasse tungis.
Pärast seda ideed selle maksumuse ja keerukuse tõttu kõrvale heites otsustasid planeerijad kasutada 1100 kilomeetri pikkuste ja 80 meetri sügavusel kulgevate torujuhtmete õhkimiseks väikest purjepaati ja kuueliikmelist meeskonda, mis koosneb kogenud tegevväelastest ja merenduse kogemustega tsiviilisikutest.
Aasta 2022 septembris rentisid rünnaku läbiviijad Saksamaal Läänemere sadamalinnas Rostockis 15-meetrise lõbusõidujahi Andromeda. Ukraina ohvitseride ja Saksamaa uurimisega kursis olevate inimeste sõnul renditi paat läbi Poola reisibüroo, mille Ukraina luure asutas ligi kümmekond aastat tagasi finantstehingute kattevarjuna.
Üks meeskonnaliige, sõjas osalenud tegevteenistuses olev sõjaväelane oli kogenud kipper ja lisaks oli neli kogenud süvameresukeldujat, ütlesid Saksa uurimisega kursis olevad inimesed. Meeskonnas oli tsiviilisikuid, kellest üks oli 30ndates eluaastates naine, kes oli eraviisiliselt sukeldujaks koolitanud. Ühe planeerimisega kursis oleva inimese sõnul valiti ta oma oskuste pärast, aga ka selleks, et anda meeskonnale kui puhkusel viibivate sõprade maskeeringu usaldusväärsus.
Kipper võttis Ukraina kaguosas rindel võidelnud üksusest lühikese puhkuse ja tema ülemat hoiti kahe sündmustega tuttava ukrainlase sõnul teadmatuses.
Ukrainal on pikk ajalugu tipptasemel tsiviil- ja sõjaväesukeldujate koolitamisel. Varem õpetas Krimmi poolsaarel asuv mereväebaas süvameresukeldujaid sabotaaži ja demineerimise eesmärgil. Kahe Ukraina kõrgema ohvitseri sõnul õpetas see ka lahingdelfiine ründama vaenlase sukeldujaid ja õhkima laevu. Baasi võttis pärast Krimmi okupeerimist Venemaa enda valdusse ja osa selle töötajaid kolis mujale Ukrainasse.
Relvastatud ainult sukeldumisvarustuse, satelliitnavigatsiooni, kaasaskantava sonari ja avalike merepõhja kaartidega, mis näitavad torujuhtmete asukohta, asuti teele. Saksa uurimisega kursis olevate inimeste sõnul töötasid neli sukeldujat paaris. Kottpimedas jäises vees töötades käsitlesid nad võimsat lõhkeainet, tuntud kui HMX, mis oli ühendatud taimeriga juhitavate detonaatoritega. Väikesest kogusest kergest lõhkeainest piisaks kõrgsurvetorude purustamiseks.
20 minuti veetmine sellisel sügavusel nõuab umbes kolm tundi dekompressiooni ja seejärel peab inimene hoiduma sukeldumisest vähemalt 24 tundi, vastasel juhul võib inimene saada tõsise vigastuse.
Halb ilm sundis meeskonna ettekavatsematult peatuma Rootsis Sandhamni sadamas. Üks sukelduja kukutas kogemata ühe lõhkekeha merepõhja. Meeskond arutas põgusalt, kas operatsioon halva ilma tõttu katkestada, kuid torm vaibus peagi, ütlesid kaks operatsiooniga tuttavat inimest.
Teiste Sandhamnis sildunud jahtide pealtnägijad märkisid, et Andromeda oli ainus paat, mille masti oli heisatud väike Ukraina lipp.
Pärast rünnakut, mille käigus lõhati kolmest torujuhtmeid moodustanud torust neli, tõusid energiahinnad hüppeliselt. Saksamaa ja teised riigid püüdsid riigistada energiaettevõtteid, mis käitlesid Venemaa gaasi, kuid need kukkusid pärast torujuhtmete hävitamist kokku. Isegi praegu maksab Saksamaa ainuüksi umbes miljon dollarit päevas veeldatud maagaasi ujuvterminalide rentimise eest, mis vaid osaliselt asendab Nord Streami kaudu suunatud Venemaa gaasivoogusid.
Saksamaa, Taani, Rootsi ja USA saatsid muu hulgas välja sõjalaevu, sukeldujaid, allveedroone ja lennukeid, et uurida gaasilekkeid.
Zelenski andis ülesande Zalužnõile, kuid kindral kehitas kolme asjaga kursis oleva inimese sõnul kriitika peale õlgu. Zalužnõi ütles Zelenskile, et pärast väljasaatmist sattus sabotaažimeeskond segadusse ja teda ei saanud ära kutsuda, sest igasugune kontakt nendega võis operatsiooni ohustada.
„Talle öeldi, et see on nagu torpeedo – kui olete selle vaenlase pihta tulistanud, ei saa te seda enam tagasi kutsuda, see lihtsalt jätkub, kuni plahvatab,” ütles asjaga kursis olev vanemohvitser.
Mõni päev pärast rünnakut, 2022. aasta oktoobris, sai Saksamaa välissalateenistus CIA-lt teise teate Ukraina vandenõu kohta, mis edastas taas Hollandi sõjaväeluure agentuuri MIVD raporti. Saksamaa ja Hollandi ametnike sõnul pakkus see üksikasjalikku ülevaadet rünnaku, sealhulgas kasutatud paadi tüübi ja meeskonna võimaliku marsruudi kohta.
Kaks Hollandi ametnikku ütlesid, et Holland ehitas Ukrainas ja Venemaal välja sügava luureandmete kogumise võime pärast seda, kui Venemaa toetatud sõjaväelise grupeeringu liikmed kukutasid Ukraina idaosa kohal alla Amsterdamist väljunud Malaysia Airlinesi lennu.
Salastatud luureandmete jagamist reguleerivate reeglite tõttu ei tohtinud juhtumit uuriv Saksa politsei näha Hollandi aruannet, mis seostas rünnakuga Zalužnõid ja Ukraina sõjaväelasi, kuid luureametnikud teavitasid neid sellest.
Saksa uurijad küsitlesid kümneid potentsiaalseid tunnistajaid, skaneerisid plahvatuste ümbruses merepõhja ja sõelusid läbi hulgaliselt andmeid, sealhulgas digitaalset sidet, reisidokumente ja finantstehinguid.
Neil oli üks õnnelik juhus. Saksamaalt lahkuma kiirustades jättis sabotaažimeeskond Andromeda pesemata, võimaldades Saksa detektiividel leida lõhkeainete jälgi, sõrmejälgi ja meeskonna DNA-proove.
Uurijad tuvastasid hiljem nende mobiiltelefoninumbrid ja Iridiumi satelliittelefoni. Need andmed võimaldasid neil rekonstrueerida kogu Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Poolas sildunud paadi teekonna. USA võimud taotlesid kohtumäärust, et saada Google’ilt e-kirjad, mida Ukraina ärimees kasutas paadi rentimisel, ja andsid need sakslastele üle. See Ukraina ärimees oli alates 2022. aasta mai keskpaigast ühendust võtnud mitmete paadilaenutusfirmadega nii Rootsis kui ka Saksamaal.
Seejärel analüüsisid uurijad kogu mobiiltelefonide liiklust piirkondades, kus paat asus, traalides andmete selgitamiseks läbi tuhandeid ühendusi.
Ühel hetkel avastasid nad ehmatusega, et Rootsi pisikeses Sandhamni sadamas tegutsesid tuhanded Saksa mobiiltelefonid, mis oli sel ajal, kui paat seal tormi eest varjus, peaaegu tühi.
Hiljem selgus, et mööda sõitis turismioperaatorile kuuluv suur kruiisilaev ja sakslastest reisijate telefonid ühendusid korraks kohaliku mobiilsidemastiga.
Nad nägid vaeva, et tagada Poola võimude koostöö, hoolimata sellest, et diversandid kasutasid Poolat osaliselt logistilise baasina ja peatusid Poola Kolobrzegi sadamas.
Jahi meeskonna suhtes kahtlustav sadamaametnik andis politseile infot. Poola piirivalve kontrollis Euroopa Liidu liikmete passid esitanud meeskonna isikut tõendavaid dokumente. Neil lubati jätkata purjetamist põhja poole, kuhu nad asetasid oma lõhkekehad, räägivad uurimisega kursis olevad inimesed.
Nad leidsid, et kogu sadam oli kaetud ulatusliku videovalvega. Vaatamata varasemale tihedale koostööle Varssavi ja Berliini vahel politseiasjades, keeldusid Poola ametnikud esialgu sadama CCTV salvestusi üle andmast. Sel aastal ütlesid nad oma Saksa kolleegidele, et kaadrid hävitati rutiinselt vahetult pärast Andromeda lahkumist.
Poola sisejulgeolekuagentuur ABW ütles, et selliseid kaadreid pole.
Juba aasta 2022 novembriks uskusid Saksa uurijad, et plahvatuse taga on ukrainlased.
Käesoleva, 2024. aasta alguses tagandas Zelenski Zalužnõi sõjaväe ametikohalt, öeldes, et sõja taaskäivitamiseks on vaja muudatusi. Zalužnõi, keda on siseriiklikult peetud potentsiaalseks poliitiliseks rivaaliks, määrati hiljem Ukraina suursaadikuks Ühendkuningriigis, mis annab talle puutumatuse süüdistuse esitamise eest.
Juunis andsid Saksa ametnikud välja konfidentsiaalse vahistamismääruse Ukraina kodaniku kohta, kes sakslaste arvates oli üks meeskonnaliikmetest. Uurimisega kursis olevate inimeste sõnul napsas 2022. aastal Poolast Saksamaale Ukraina sabotaažimeeskonda sõidutanud kaubiku Saksa kiiruskaamera ning fotol oli mees, kes on oma perega Varssavi lähedal elav sukeldumisinstruktor.
Poola võimud aga ei asunud korraldust täitma. Arvatakse, et instruktor on vahepeal Ukrainasse naasnud. Poola suutmatus teda vahistada on Saksa uurimisele suur löök, sest teda ja teisi kahtlusaluseid on nüüd teavitatud ning nad väldivad reisimist väljapoole Ukrainat, ütlesid uurimisega kursis olevad inimesed. Ukraina ei anna oma kodanikke välja.
Ukraina ametnikud, kes osalesid juhtumis või on sellega kursis usuvad, et kedagi ülematest pole võimalik kohtu alla anda, sest pole tõendeid peale vestluste tippametnike vahel, kes olid vähemalt esialgu kõik nõus torujuhtmete õhkulaskmisega.
„Keegi neist ei anna tunnistusi, nad ei hakkaks ennast süüdistama,” ütles üks endine ohvitser.
