Putini tippliitlane hoiatas Läänt, et kui Ukrainal lubatakse jätkata rünnakut Venemaa territooriumile, võib ta vallandada kolmanda maailmasõja.
Vene presidendi Vladimir Putini lähedane liitlane Sergei Tšemezov ütles, et USA ja tema lääneliitlased võivad vallandada ülemaailmse sõja, kui Washington jätkab Ukraina konflikti „provotseerimist” ja lubab Kiievil rünnata Venemaa territooriumi, vahendab Daily Mail.
Venemaa sõjaks paljusid relvi tarniva korporatsiooni Rostec tegevjuht Tšemezov ütles, et Venemaa tunneb end kindlalt ja tal on piisavalt relvi, et jätkata rohkem kui kaks aastat väldanud sissetungi Ukrainasse.
Endine KGB kindral kordas Kremli seisukohta, et konflikt on sõda Lääne ja Venemaa vahel.
„Olukorras, kus lääs Ameerika Ühendriikide juhtimisel provotseerib sõda, peame olema valmis,” ütles Tšemezov, kes teenis koos Putiniga Ida-Saksamaal KGB-s enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja lisas: „Kolmas aasta erioperatsiooni on käimas ja Venemaa tunneb end kindlalt.”
Ta ütles, et keegi ei anna ajakava, millal sõda võib lõppeda, ja süüdistas USA-d konflikti õhutamises, kui tarnib Kiievile relvi ja lubab rünnakuid sügaval Venemaal.
„Mida edasi, seda suurem on oht, et maailm satub ülemaailmsesse konflikti. Tundub kummaline, kuid lääneriigid ei paista mõistvat, kui koormav see nende jaoks on.
Putin ütles eelmisel nädalal, et Vene väed viskavad Ukraina väed Venemaa suveräänselt territooriumilt välja, kuid nad on jäänud Venemaale.
Venemaa liider ütles juunis, et võib paigutada tavapäraseid rakette Lääne löögikaugusesse, kui need lasevad Ukrainal lääne pikamaarelvadega sügavamale Venemaale rünnata.
Putin väidab, et sissetung Ukrainasse on osa eksistentsiaalsest võitlusest allakäigu ja dekadentliku Läänega, mis tema sõnul alandas Venemaad pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal, tungides tema arvates Moskva mõjusfääri, sealhulgas Ukrainasse.
Lääs on Kiievit varustanus suure hulga relvadega ja järjekindlalt tagasi lükanud Moskva tõlgenduse sõjast ning käsitleb seda kui Venemaa provotseerimata maade hõivamist.
Moskva väitel osales Lääs Ukraina rünnaku kavandamises Kurski oblastile. Lääneriigid, kes soovivad vältida otsest sõjalist vastasseisu Venemaaga, on seda eitanud ja väidavad, et Venemaa on sõja õhutaja.
71-aastane Tšemezov määrati Ameerika ja EL-i sanktsioonide alla pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainalt Krimmi.
Tema sõnul on müüt, et Venemaa poodides on sanktsioonide ja suurenenud kaitsekulutuste tõttu tühjad riiulid.
„Minge ükskõik millisesse Venemaa hüpermarketisse ja vaadake ise – kõik on korras,” ütles ta.
Sanktsioonid on hävitanud tarneahelad, sundides Rosteci nihutama Jakovlev MC-21 reisilennuki tähtaegu ja asendama umbes 40 imporditud elementi Superjet-100-s, kuid ükski neist ei ole Venemaale ega Rostecile saatuslikud, ütles ta.
Rosteci töötajate arv kasvab sel aastal kümnete tuhandete võrra, ütles ta, kirjeldades Lääne ettevõtete nagu Boeing ja Airbus lahkumist Venemaa turult Rosteci jaoks „võimalusena”, mille eest ta tahab tänada.
„Oleme põhiraskustest üle saanud. Meil õnnestus olukorrast kasu saada ja teha vajalikud järeldused. Üks neist on: ei mingit usaldusel põhinevat ühist äri lääneriikidega,” ütles Tšemezov.
Venemaa on USA ja Prantsusmaa järel suuruselt kolmas relvaeksportija maailmas, kuigi tema osatähtsus maailmaturul langes 2023. aastal Ukraina sõja tõttu, teatas Stockholmi Rahvusvaheline Rahuuuringute Instituut (SIPRI).
Tšemezov ütles, et kaitsefirmad jätkavad Venemaa majandusse olulise panuse andmist ka pärast Ukraina konflikti.
Relvade eksport on vähenenud, kuid on märgata välisnõudluse märkimisväärset kasvu, ütles ta, osaliselt seetõttu, et Venemaa relvad on Ukrainas lahinguväljal end tõestanud.
„Meie partnerid on arusaajad ja valmis ootama,” ütles Tšemezov neid nimetamata. „Ootenimekirjas on juba märkimisväärne järjekord.”
