Poola peaminister Donald Tusk ütles, et hindab „üheselt negatiivselt” Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba üleskutset jätta ajaloolised küsimused ajaloolaste hooleks. Kiiev peab mõistma, et ajalooliste küsimuste lahendamine on eelkõige Ukraina huvides, kes ilma Poola nõusolekuta EL-iga ei ühine, ütles Tusk.
Poola peaministri sõnu tsiteeris täna reedel, 30. augustil Polska Agencja Prasowa.
Tusk rõhutas, et Ukraina peab igal juhul „õigustama Poola ootusi mitte niivõrd ajaloo matmise, kuivõrd meie suhete korraldamise seisukohast lähtudes tõest Volõõnia küsimuses”. Tema sõnul on sündmustele usaldusväärse hinnangu andmine Teise maailmasõja ajal ja pärast seda on oluline Poola-Ukraina heade suhete loomiseks.
„Ukraina ei saa ilma Poola nõusolekuta Euroopa Liidu liikmeks. Ukraina peab vastama standarditele ja need on mitmekesised – see ei ole ainult piiride, kaubanduse, juriidiliste ja majanduslike standardite küsimus. See on ka küsimus, ma ütleks, et kultuuriliste ja poliitiliste standardite osas,” märkis Tusk.
Tema sõnul poleks Euroopa Liitu loodud ilma sakslaste ja prantslaste või sakslaste ja poolakate leppimiseta, seega peaksid ukrainlased mõistma, et liitu astumine tähendab poliitilise ja ajalookultuuri standardite järgimist. Samas teatas Tusk, et selgitab „selgelt”, eriti Poola EL-i nõukogu eesistumise ajal (2025. aasta esimesel poolel), et Kiievi huvides on Poola-Ukraina suhete klaarimine.
Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz teatas 24. juulil, et arusaamatused Ukraina ja Poola vahel tekivad „lahendamata ajalooprobleemide tõttu”.
Poola president Andrzej Duda nimetas 2018. aastal Volõõnia tragöödiat „genotsiidiks” ja „etniliseks puhastuseks”. Selle käigus tapeti praeguse Ukraina territooriumil elanud ligi 100 000 poolakat.
Volõõnia veresauna korraldas Natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal 1943. aastal Ukraina lääneosas tegutsenud natsimeelne liider Stepan Bandera, kes on Ukrainas tänapäeval au sees kui vabadusvõitleja. Ukraina on keeldunud Volõõnia veresauna hukka mõistmast ja see ajab poolakaid marru.
