Paljudel soomlastel võib nende teadmata olla õigus Kela hüvitisele, mis annaks juurde sadu eurosid kuus. Üks põhjus võib olla selle eksitav nimi.

Jutt on üksikvanemate suuremast lapsetoetuset. Nimi on eksitav, sest seda võib saada ka lahutatud vanem, kes jagab lapse ühist hooldusõigust, vahendab Helsingin Sanomat.

Üksikvanema toetust saab taotleda juhul, kui vanem ei ole abielus või vabaabielus või kui ta on kooselu lõppemise tõttu abikaasa juurest ära kolinud.

Toetust saab isegi siis, kui vanemad on ühises hooldusõiguses kokku leppinud. Toetust saab aga maksta vaid ühele vanemale. Tavaliselt tähendab see vanemat, kelle juures laps elab.

Mitmelapselises lahutatud peres on seetõttu võimalik, et üks vanematest saab taotleda ühe lapse ja teine ​​teise lapse pealt toetust. Igal juhul pakutakse suuremat toetust endiselt ainult sellele vanemale, kellele lapsetoetus määratakse.

Üksikvanema lisatoetuse suurus on 73,30 eurot kuus ühe lapse kohta. Võrdluseks, ühe lapse lapsetoetus on 94,88 eurot kuus ja teise lapse oma 104,84 eurot kuus. Alla kolmeaastaste laste eest makstakse kõrgendatud lapsetoetust.

Seega on tegemist lapsetoetuse märkimisväärse tõusuga. Kui üksikvanemal on mitu last, võib summa tõusta sadadesse eurodesse kuus.

Kela andmeil maksti 2023. aasta detsembris üksikvanema toetust 110 227 üksikvanemaga perele. See on umbes 21 protsenti kõigist lastetoetust saavatest peredest.

Soomes on aga arvukalt peresid, kes pole ilmselt taotlenud üksikvanema toetust, isegi kui neil oleks selleks õigus. Soome statistikaameti andmetel oli Soomes 2023. aasta lõpus kokku 123 526 alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perekonda. Lapsetoetust makstakse alla 17-aastaste eest.

Aastal 2023 oli erinevus üksikvanema toetust saavate lastega perede ja kõigi alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perede vahe üle 13 000.

Sotsiaalkindlustusameti Kela uuringujuhi Anneli Miettineni hinnangul pole kõik üksikvanemad märganud lisatoetust taotleda.

„Enamikul vanematest jääb pärast lahutust lapse ühine hooldusõigus. Võib juhtuda, et mõni lapsevanem ei pane siis tähele, et neil võiks olla võimalus üksikvanema toetust saada,” räägib Miettinen.

Miettinen pole kindel, kas ainuüksi teadmatus seletab statistikas näidatud erinevust.

Põhjuseks võib olla ka muid selgitavaid tegureid. Väike osa lapsetoetusest makstakse otse 15-aastaseks saanud lapsele, mitte vanemale. Lisaks saab hoolekandepiirkonnale maksta näiteks lapsetoetusi perest ära võetud lapse eest. Need juhtumid on Miettineni sõnul aga suhteliselt harvad.

Miettineni sõnul on üksikvanema toetus eksitav nimetus. See võib viia tõsiasjani, et lahutatud vanemad, kes saavad ühise hooldusõiguse, ei pruugi isegi teada, et neil on õigus seda saada.

„Samas on raske öelda, millise sõnaga seda asendada. Paljud asendusterminid võivad olla keerulised ja mitte tingimata arusaadavamad,” ütleb Miettinen.

Lapsetoetus on toetus, mida vanemad erineva elusituatsiooni tõttu tavaliselt uuesti taotlema ei pea. Miettineni sõnul on see hea, sest teeb lastega perede elu lihtsamaks. Teisest küljest võib see tuua kaasa probleeme, kus vanemad võivad enda teadmata jääda ilma hüvedest.

„Võib-olla võiks seda esile tõsta ka vanemate lahutust puudutavates artiklites,” sõnab ta.