Teadlased on leidnud tõendeid tohutute veevarude kohta Marsi kivise maakoore all. Teadlaste sõnul on vesi ladestunud poorse kivimaterjali sees, umbes 11–20 kilomeetri sügavusel.
Avastus avaldati hiljuti mainekas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS). Sellest teatasid BBC, Reuters ja CNN.
Marsi sügavustes olevate veehoidlate suurus võib olla tohutu. Teadlaste hinnangul on planeedi sees nii palju vett, et see kataks kogu Marsi pinna enam kui kilomeetri sügavuselt.
See on esimene kord, kui Marsil leitakse märke vedelast veest. Juba praegu on teada, et planeedi poolustel on liustikke ning Marsi atmosfääris on tuvastatud vähesel määral veeauru.
Avastus pärineb NASA sondi Insight kogutud andmetest. Insight maandus Marsi pinnale 2018. aastal ja selle missioon lõppes 2022. aasta detsembris.
Nelja aasta jooksul kuulas Insight vaikselt Marsi seismoloogilisi vibratsioone ja salvestas kokku üle 1300 värina.
USA uurimisrühm analüüsib sondi salvestatud andmeid. Seismiliste lainete kiirust mõõtes selgitasid teadlased välja, millise materjali kaudu lained tõenäoliselt liiguvad.
Uurimisrühma liige, California ülikooli professor Michael Manga ütles BBC-le, et analüüsimeetodid on väga sarnased Maal näiteks vee, nafta või gaasi otsimisel kasutatavatele.
Analüüs näitas, et Marsi väliskoore all on poorne vulkaaniline materjal, mille sees on kinni jäänud vesi. Teadlaste sõnul on Marsi maakoore temperatuur vedela vee jaoks piisavalt kõrge.
Kõrbeplaneedil Marsil on vett olnud rohkem kui kolm miljardit aastat tagasi. Muuhulgas on planeedi pinnal vaadeldud süvised andnud viiteid sellele, et Marsil on olnud jõgesid, järvi ja võib-olla isegi ookeane.
Veekogud kadusid, kui Marss kaotas suurema osa atmosfäärist. Selle kohta, kuhu vesi Marsi pinnalt kadus, on olnud mitmeid erinevaid teooriaid. On oletatud, et osa veest pääses kosmosesse või muutus planeedi poolustel jääks.
Uurija Michael Manga sõnul annab avastus vastuse küsimusele, kuhu vesi Marsilt kadus. Nüüd on kindlaid tõendeid selle kohta, et osa veest on salvestatud planeedi sees.
„Suur osa Maa veest asub maapinna all ja pole põhjust, miks see nii ei oleks ka Marsil,” ütles Manga BBC-le.
Teadlased usuvad, et vedelat vett sisaldav keskmine maakoor mõjutab Marsi veeringet.
Uurimisrühma juhtinud geofüüsik Vashan Wright California ülikoolist ütleb uurimisteate vahendusel, et avastus on Marsi kliima ja planeedi arengu mõistmiseks ülioluline.
Teadlased usuvad ka, et ka Marsi sügavustes asuvates veehoidlates võivad olla soodsad tingimused mikroobide eluks. Michael Manga ütles Reutersile, et sarnastel tingimustel võib mikroobe leida ka maapinna alt.
Vesi oleks ka elutähtis ressurss, kui inimkond kavatseb astronaudid Marsi pinnale paigutada. Näiteks miljardär Elon Musk unistab Marsi vallutamisest.
Vee asukoht kilomeetrite sügavusel raskendab aga veevarude juurde pääsemist.
10 kilomeetri sügavusele puurimine oleks isegi Muski jaoks keeruline, ütles Michael Manga BBC-le.