Veebis on avatud spetsiaalne leht, mis näib esitavat otsevideot arvukate soomlaste valvekaameratest.

Veebisaidil nimega Insecam saab vaadata reaalajas valvekaamerate videot tuhandetest kaameratest üle maailma, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomest tulevad videod näiteks Helsingist, Tamperest ja Mikkelist. Näib, et videotes on muu hulgas näha eramajade hoovid ja hoonete sissepääsud.

Tamperes on näha ka golfiväljak, kus saab mängijaid otseülekandes jälgida.

Teine valvevideo näib olevat pärit Vammala riidepoest. Videos on näha, millal kliendid poodi jõuavad.

Leht näitab ka valvekaamerate täpset asukohta ja ütleb isegi nende koordinaadid.

Veebisait väidab, et see näitab ainult videot kaameratest, millel pole parooli määratud. Teisisõnu väidab leht, et pole häkkinud kaameraid, mille videot see näitab.

Mõned kaamerad näivad olevat algselt mõeldud avalikkusele. Näiteks suusakuurorte või muid õues olevaid sihtkohti filmivad kaamerad annavad inimestele võimaluse kohapeal näha, milline ilm on.

Soome küberohutuskeskuse infoturbeekspert Otto-Petteri Jämsén Insecami lehte ega selle toimimist täpsemalt ei tunne, kuid tema sõnul tasub üldiselt valvekaamera seadistamisel ja kasutamisel ettevaatlik olla.

„Valvekaamera on hea mõte, kuid selle rakendamisel tuleb olla väga ettevaatlik,” sõnab ta.

Paljud paigaldavad oma koju või näiteks firma ruumidesse valvekaamera, mille pilti saab vaadata näiteks mobiilirakenduse või mõne muu võrku ühendatud süsteemi kaudu.

Mõned inimesed unustavad aga kaamera vaikimisi kasutajanime ja parooli muuta. Teised ei määra kaamerale üldse parooli. See tekitab infoturberiski.

Jämsén pole Insecami lehega kursis, kuid sarnaseid lehti on tema sõnul mitu.

Jämséni sõnul on raske täpselt öelda, kuidas Insecami-sugusele saidile sattunud turvakaamera video täpselt konkreetse inimese turvalisust mõjutab. Turvariskid on alati juhtumipõhised, ütleb ta.

Paljud Insecami lehel olevad kaamerad ei paista midagi eriti kriitilist ega olulist näitavat.

Halvimal juhul võib aga valvekaamera pilt netti lekkides näiteks kurjategijatele infot anda, ütleb Jämsén.

Samuti võib valvekaamera võimaldada näiteks tungida ettevõtte või kodusesse võrku.

Jämsén ütles, et kui tunnete ära, et teie valvekaamera saadab andmeid avalikult võrku, tuleks esimese asjana ära vahetada kaamera parool ja installida uusim süsteemiuuendus.

„Need on esimesed sammud, mis viivad meid väga kaugele,” sõnab ta.

Valvekaamera kasutuselevõtmisel on hea määrata tugev parool ja installida süsteemivärskendused alati kohe, kui need on saadaval.

Järgmisena peaks kontrollima kaamera turva- ja kaitseseadeid. Näiteks näete nende pealt, kas kaamera on konfigureeritud võrgule avatud olema. Kui jah, siis võite küsida, kas see on teie jaoks vajalik.

Jämsén tuletab ka meelde, et erinevatel kaameratel on ka turvalisusega seotud erinevusi. Odavaim võimalik mudel ei pruugi alati seda väärt olla.