NATO teatas esimest korda, et kiidab heaks Ukraina relvajõudude sissetungi Venemaale kuuluvasse Kurski oblastisse. „Venemaa on pidanud alusetut agressioonisõda Ukraina vastu üle 900 päeva ja on pärast seda korraldanud arvukalt rünnakuid üle piiri Kurski oblastist Ukraina vastu. Vene sõdurid, tankid ja baasid on rahvusvahelise õiguse kohaselt legitiimsed sihtmärgid,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljaandele Welt am Sonntag.
Ukrainal on õigus end kaitsta. „Ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ei lõpe see õigus piiril (Venemaaga),” selgitas Norra endine peaminister. Lisaks andis Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõista, et Kurski operatsiooni eesmärk on luua puhvertsoon, et heidutada Venemaad edaspidistest rünnakutest üle piiri. Loomulikult sisaldab Kurski pealetung riske nagu ka kõik teised sõjalised operatsioonid. „Kuid see on Ukraina otsus, kuidas end kaitsta,” ütles Stoltenberg.
Seoses Kremli väidetega, nagu oleks Läänt teavitatud ette rünnakust Venemaa territooriumile, rõhutas NATO juht: „Ukraina ei arutanud NATO-ga Kurski sissetungi planeerimist eelnevalt. NATO ei mänginud selles osas mingit rolli.”
Vastuseks Venemaa rünnakule Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris tungisid Ukraina relvajõud tänavu augusti alguses Ukraina piiri lähedal asuvasse Venemaa Kurski oblastisse. Ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnul oli Ukraina armee 27. augustiks vallutanud umbes 1300 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ilmselt kasutati ka Lääne relvi, näiteks jalaväe lahingumasinaid Marder Saksamaalt, pealahingtanke Challenger Suurbritanniast ja USA-st tarnitud veoautodele paigaldatavat Himarsi raketisuurtükisüsteemi, mille laskeulatus on kuni 480 kilomeetrit.
Nn NATO-Ukraina nõukogu kogunes juba sel nädalal suursaadikute tasemel. Kohtumisel mõistsid liitlased karmilt hukka Venemaa „omavolilised rünnakud” ja kinnitasid oma valmisolekut tugevdada Ukraina kaitset, ütles Stoltenberg: „Tervitan Saksamaa selget pühendumust olla suurim sõjaline doonor Euroopas ja samal ajal suuruselt teine doonor maailmas.”
Kuid selleks, et Ukraina saaks end jätkuvalt kaitsta ja lõpuks võita, on vaja liitlaste suuremat toetust. „See on ülioluline, et Ukraina saaks Venemaa sissetungi tõrjuda,” ütles Stoltenberg, kes lahkub ametist oktoobri alguses pärast kümmet aastat Lääne kaitseliidu eesotsas. Tema järglaseks saab Hollandi endine peaminister, liberaalne poliitik Mark Rutte.
Eelnevalt, pärast Saksamaa eelarvearutelusid, oli lühiajalisi kahtlusi valgusfoorikoalitsiooni jätkuvas valmisolekus pakkuda Ukrainale aastate jooksul massilist ja püsivat toetust. Kantsler Olaf Scholz aga lükkas need spekulatsioonid selgelt ümber ja kinnitas, et abi antakse pidevalt: „Toetame Ukrainat nii kaua, kuni see on vajalik. Ja me oleme Ukraina suurim riiklik toetaja Euroopas.”
„Ainult USA teeb suure maailmariigina rohkem,” ütles Scholz paar päeva tagasi Moldovat külastades. Välisminister Annalena Baerbock kinnitas EL-i välisministrite kohtumise ajal, et Berliin soovib aasta lõpuks tarnida veel neli õhutõrjesüsteemi Iris-T ning õhutõrjetanki Gepard.
Stoltenberg rõhutas selgesõnaliselt satelliitide tähtsust Ukraina sõjas. Ukrainas edastatakse satelliitide kaudu sõdivatele osapooltele droonipilte lahinguväljast. „Kosmose üle vaieldakse üha enam, sest see on maailmamajanduse ja ülemaailmse julgeoleku jaoks eluliselt tähtis,” ütles NATO juht. Venemaa ja Hiina investeerivad palju nn satelliidivastastesse relvadesse, mis on mõeldud orbiidil olevate satelliitide hävitamiseks.
NATO kiirendab seetõttu kosmose integreerimist oma kaitseplaanidesse, õppustesse ja operatsioonidesse. Mõned liikmesriigid on loonud oma kosmoseüksused ja nüüd vahetatakse liitlaste vahel kosmoseandmeid laiemalt.
Stoltenberg hoiatas ka uute tuumasatelliiditõrjerelvade eest, mida saab kosmoses plahvatama panna. Need relvad on võimelised muutma plahvatuse abil kasutuskõlbmatuks sadu satelliite madalal Maa orbiidil – so 200–2000 kilomeetri kõrgusel. USA valitsus kinnitas juba veebruaris, et Moskvas on käsil sellise relva väljatöötamine. Stoltenberg: „Teated, et Venemaa töötab satelliidivastase tuumarelva kallal, on murettekitav. Selline operatsioon oleks alatu, ohtlik ja vastutustundetu.”
